Koolihariduse algus Kauksis
29 mai, 2023
Koolihariduse algus Kauksis
Moisekatzi-Kauksi külakool alustas tööd 1810. aasta oktoobris, kui praegune Eestimaa kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Praegune Kauksi küla (tookord nimi Kaukst, hiljem Moisekatzi-Kauksi) asus Liivimaa kubermangus Võru kreisis Põlva kihelkonnas. Moisekatzi-Kauksi oli Moisekatzi (Mooste) mõisa karjamõis. Et mitte segadust tekitada, lisati tol ajal külade nime ette tihti valla nimetus. Kauksi puhul oli see lausa hädavajalik, sest sel ajal oli kaks mõisat nimega Kauksi ja koolinime Kauksi on kandnud koguni kolm kooli Eestimaa eri paigus. Ida-Virumaal Peipsi ääres oli 19. sajandil samuti Kauksi mõis ja ka Kauksi kool. Praegu on seal tuntud suvituskoht Kauksi rand. Kauksi kooli seal enam pole, on Iisaku kool. Veel 20. sajandi alguses oli Kauksi kool olemas ka Vana-Antsla ligidal.
Moisekatzi mõisas oli kool, kus käisid vaid mõisa lähema ümbruskonna lapsed. Ükski Kauksi küla laps Moisekatzi mõisa koolis ei käinud.
Moisekatzi mõisahärra parun Nolcken oskas aga koolihariduse tähtsust hinnata. Ta sai
keiserlikult ülemkirikueestseisja-ametilt isegi tunnustuskirja eduka töö eest koolikorralduses.
- aasta oktoobris valmis Kauksis uus koolihoone. Sama aasta sügisel kirjutab Põlva kirikuõpetaja juba nõnda: „Kauksi külas on sellel sügisel samuti uus koolimaja valmis saanud, mida aga mul pole veel võimalust näha olnud, aga olen kuulnud, et see olevat ruumikas ja hea.“ (EAA. 1197.1. 286-7; 1810)
Nii algaski õppetöö Kauksi koolis, mis oli praeguse põhikooli eelkäija.
Koolimaja jäi aja jooksul väikseks ja lagunes, nii ehitati samasse kohta 1837. aastal uus ja suurem maja.
Kool asus Piho talus kuni 1868. aastani. Siis valmis uus koolimaja teises kohas.
Kauksi esimeses koolimajas oli üksainus klassiruum. Koolis käis algul 15–25 õpilast, 10.
novembrist kuni 10. märtsini. Lapsed käisid koolis senikaua, kuni said selgeks lugemise,
katekismuse ja mõned kõige tuttavamad kirikulaulud. Tunde oli päevas kaheksa: neli enne ja neli pärast lõunat. Koolmeistreid oli kõikides külakoolides üksainus. Kooliskäimisest võis lapsi ka vabastada, kui vanemad ise kodus õpetada oskasid.
Esimene koolmeister Kauksi külakoolis oli Hans Lille. Lille õpetas lapsi Kauksis aastatel
1810–1812. Põlva kiriku 1801.–1822. aasta sündide registris on kirjas, et 2.12.1810 sündis
Kauksis Marlisa Lille ja 17.04.1812 Daniel Lille. Nende isaks on märgitud „prii mees, külla
koolmeister Hans Lille“.
Meenutame, et tol ajal polnud Liivimaal pärisorjus veel kaotatud, aga Hans Lille oli juba vaba inimene. Kust Hans Lille Kauksisse tuli, ei ole õnnestunudki teada saada, sest perenime Lille on pandud väga paljudes kohtades.
Uues Kauksi koolis käis esimesel talvel (1810/1811) 20 last, kellest kolm õppisid talvega üsna hästi lugema, neli natuke halvemini ja ülejäänud veerisid.
- aasta oktoobris toimus Põlvas kirikuvisitatsioon. Kirikuvisitatsioonidel oli alati
üks küsimus koolide olukord kihelkonnas. Sellel visitatsioonil kerkis üles aga ka
küsimus, miks Moisekatsi mõisas makstakse kummalegi koolmeistrile palka erinevalt ja
üleüldse teisiti, kui seaduses ette nähtud. Moisekatsi koolmeister Wardja Märt ei
olnud oma tasuga päris rahul ja esitas kaebuse. Selgitusi nõuti nüüd Moisekatsi
koolmeistrilt Wardja Märdilt endalt, Moisekatsi kirikuvöörmündrilt ja Moisekatsi
mõisahärralt. Parun Nolcken saatis oma selgituse kirjana ülemkirikueestseisja-ametile.
Siinkohal väärib sellest kirjast avaldamist üks punkt, mis käis üksnes Kauksi kooli kohta: miks võeti Kauksisse koolmeistriks vaba talupoeg ja tasuti talle paremini, aga Moisekatsis oli koolmeistriks pärisori?
Parun Nolcken selgitab seda nii: „Kauksis peetakse koolmeistrina vaba talupoega, kellel on
kasutada ühepäevamaa ilma igasuguse abiteota, sest selles laialdases talupoegade kogukonnas
on küll väga raske praeguse põlvkonna hulgast kedagi koolmeistriks saada, kuna juba
kohtunikukski ei ole siin kedagi võtta, sest nad ei oska keegi lugeda. Seepärast on siia
pandud koolmeistriks vaba mees ja seega on siin ka mõisapoolne eneseohverdus suurem.“
See tähendab niisiis seda, et enne kooli avamist 1810 ei olnudki Kauksis kedagi, kes oleks
osanud lugeda, kuna ükski laps Moisekatsi kooli ju ei läinud. Elu aga edenes ja õpiti lugema ning üsna varsti ka kirjutama.
Koolilapsed 19. sajandi esimesel poolel külakoolides kirjutamist veel ei õppinud. Vaid ühe Kauksi inimese nime järelt (Jaan Tamm, snd 1834) leiab sel perioodil kirikuraamatus pastori hüüumärgiga märkuse „kirjutab!“. Kirjutamist oli 1831. aastal võimalik õppida vaid Põlva kihelkonnakoolis. Esimene poiss, kes Kauksist Põlva kihelkonnakooli õppima pandi, oli Kauksi möldri Abram Holzhauseni poeg Jakob (snd 1829). Moisekatzist pärit Jakob Vardja, töötas koolmeistrina pikka aega – 23 aastat. Tema oli keskmiste teadmistega, aga väga kohusetundlik mees. Kirjutada ta oskas, aga rehkendada mitte. Tema ajal hakkasid mõned poisid ka Kauksi koolis kirjutamist õppima. Üldse õpetati näiteks 1861. aastal Põlva kihelkonnas kirjutamist vaid kuues koolis ja 28 lapsele. Kirjutamine ja rehkendamine tehti Põlva kihelkonna koolikonvendi otsusega külakoolides kohustuslikeks õppeaineteks 1866. aasta sügisest.
Avati uusi külakoole. Kooliealiste laste arv Kauksis tõusis aastate jooksul pidevalt. Kui 1835. aastal oli see 80, siis 1867/68. õppeaasta talvel käis siin koolis 46 poissi ja 51 tüdrukut ning kodus õpetati lisaks 30 poissi ja 20 tüdrukut. Seega oli kokku 147 kooliealist last. Kõigi nendega tegeles üksainus koolmeister.
Asta Pintsaar
kodu-uurija,
Kauksi kooli endine õpilane ja õpetaja
