Karilatsi Vabaõhumuuseumi näitus “Eelmise sajandi iluasjad”
Möödunud sajandil pidi riietus olema praktiline ja vastama vajadustele. Korralik inimene ei tohtinud ümbritsevast rahvahulgast millegagi silma torgata. Tuli olla “hall mass”, tagasihoidlik ja puhas. Rõivad ja ehted pidid olema kooskõlas, parem kui ehteid ei olnudki, väike pross või sõlg siiski tohtis olla.
Karilatsi Vabaõhumuuseumi näitus tutvustabki riietusele lisaks kasutatut ja sellega seotud kombeid. Igapäevaselt on riietusele lisaks kantud alati peakatteid, kuna kaetud pead peeti üheks täiskasvanud inimese kindlaks tunnuseks. Paljapäi lubati käia kuni leerini. Peale leeri austati mütsi ja see võeti peast ainult söögiajaks, voodis ning kirikus. Leeris käinud tüdrukud ja naised kandsid pearätikuid, katmata pead peeti täiskasvanud naisterahva puhul suureks häbiks.
Taluinimest ja “saksa” eristati välimuse põhjal. Peamiseks staatuse sümboliks oli kübar. Valitseva kombeõiguse kohaselt ei tohtinud ükski talutütar endale kübarat pähe panna, kui ta polnud linnas koolis käinud ega osanud saksa keelt. Teda oleks peetud ogaraks ja välja naerdud.
Erinevaid peakatteid, jalanõusid, käekotte, vihmavarje, taskurätte, lipse ja palju muud põnevat saab näha näitusel „Eelmise sajandi iluasjad“. Iluasju saab vaadata aasta lõpuni Karilatsi vanas koolimajas.
Teksti koostas Maris Veski