Novembrikuud kutsutakse mardi-, Lõuna-Eestis ka märdikuuks ja Karilatsi Vabaõhumuuseum Põlvamaal kutsub traditsiooni kohaselt õpilasgruppe mardi- ja kadripäevakombestikku tutvustavatesse muuseumitundidesse. Mardipäeva (10. novembril) ja kadripäeva (25. novembril) kombestiku lahutamatu osa – sandiskäimine – langeb tänavu nädalavahetusse, seepärast ootab muuseum enne pühade kättejõudmist saama õpetust, kuidas santi joosta ja kuidas sante kostitada.
Vanarahvas teadis öelda, et Kadri ja Mart on õde-venda, s.t ühest perest ja sarnase olemisega, kuid siiski erinevad – üks ju naine ja teine mees. Nii on ka meie kombestiku tutvustused ühest küljest sarnased, teisalt jälle erinevad.
4.-8. novembrini kestev Mardinädal Karilatsis ning 18.-22. novembrini Kadrinädal viivad meid külla pimedavõitu ja madalasse rehetarre.
Aastaring oli talupojal tihedalt tööd täis, aga pühad kalendris tõid oodatud jõudeaja, rikkalikuma toidulaua ning ammu teatud-tuntud ja alal hoitud kombetalitused. Miks just selliselt pühi tähistati? Kuidas on võimalik, et ammused talupojakombed pole kadunud tänaseni? Kas ka meie moodsal ajal saaks kalendrikombestikust „käegakatsutavat“ toetust ja abi? Neile ning paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid muuseumis, sest… Kui sa istud rehetare seinaäärsel pingil, laual leib, õunad ja õllekann ning püüad leida vastuseid „santide“ esitatud mõistatustele, kuulad näib-et-lõputuna kestvat sandilaulu ja püüad ära arvata, kes sandimaskeeringu varjus tegelikult tantsu lööb, rändad kerge vaevaga – justkui ajamasinas – sajandite tagusesse külaellu ega vajagi sõnalisi seletusi. Just seepärast tasub tulla muuseumisse. Sobivas keskkonnas, silme ees enda valmistatud sandimask, muutub nii mõnigi tagasihoidlik noor ootamatult julgeks esinejaks.
Põlvast pärit laulusalm ütleb: „Me ei ole nällasandi, märdi omma nallasandi“, seepärast ära jäta sandile ust avamata. Vanal ajal lasti sisse nii naljasandid kui näljasandid ja ikka selleks, et oma pere, oma kodu ja toidulaud saaks „võõrale“ ande andes ehk kingitusi tehes õnnistatud järgmiseks saagiaastaks.
Vaata lisa karilatsimuuseum.ee
Loo kirjutas Marge Luude