1754– sündis Johann Philiph Roth. Aastal 1780 sai ta Kanepi Jaani koguduse õpetajaks. Sellele ametikohale jäi ta surmani. 1798–1800 hooldas ta ka Võru kogudust. Aastatel 1798–1818 oli ta Võru praostkonna praost. Pastor J. Ph. von Rothi algatusel asutati Kanepisse aastal 1804. Liivimaa kubermangu esimene kihelkonnakool (poistele), mis oli ühtlasi ka Eestimaa vanim kihelkonnakool. 1811. aastal asutati vaeste ja töönduskool tütarlastele. 1810. aastal on surmameetrikasse hakatud talupoegi märkima perekonnanimedega. Kanepi kihelkond on Eestis esimene, kus hakati perekonnanimesid andma, enne seda olid perekonnanimed vaid linna pagenuil või soldatiks võetuil. Mõnikord kinkis mõisnik pärisorjale eriliste teenete eest vabaduse ja saksapärase perekonnanime – selliseid oli 700 000 eestlasest enne nimereformi vähem kui 5%.

1839– sündis Jakob Hurt. oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja tegelasi. Ta algatas eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud organisatsioonide töös.

1879– sündis Villem Bukk. Ta õppis Voore külakoolis ja Maaritsa õigeusu kihelkonnakoolis ning omandas 1898. aastal Kaareperes kooliõpetajate kursustel õpetajakutse. Töötas aastail 1898–1900 Tartumaal Voore külakoolis abiõpetajana ja 1900–1903 Luunja külakoolis õpetajana. Aastatel 1903–1906 oli Villem Buk Võrumaal Karilatsis Jaanimäe külakooli juhataja.

1889– sündis Vanda Juhansoo. Vanda Juhansoo (5. juuni 1889 – 25. juuli 1966) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog, kes on tuntud ka “Valgemetsa nõiana”.

1899– sündis Daniel Palgi. Daniel Palgi (2. märts 1899 Võõpsu, Võrumaa – 18. jaanuar 1988 Elva) oli eesti kirjandusteadlane. Ta õppis aastatel 1908–1916 Räpina valla Lokuta algkoolis, Raadama ministeeriumikoolis ja Räpina kõrgemas algkoolis. Aastal 1917 omandas algkooliõpetaja kutse. Aastatel 1916–1920 töötas ta õpetajana Saarekülas ja Petseris, aastatel 1920–1922 töötas ta õpetajana Petseri reaalgümnaasiumis.

1904– sündis Rudolf Sirge. Rudolf Sirge (30. detsember 1904 Tartu – 24. august 1970) oli eesti kirjanik. 1914. a. astus Karaski külakooli – kus õppis ainult ühe talve. Koolitee jätkus Karilatsi kolmeklassilises vallakoolis, mille ta 1917. a kevadel lõpetas. Seejärel läks ta Tartusse tädi juurde kooli, kuid revolutsiooni- ja sõjasündmuste tõttu oli sunnitud maale tagasi tulema. Karilatsi vallakool oli juurde saanud 4. klassi ja nii ta lõpetas selle 1919. aastal. Esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid kooli ajakirjas, kuid pole kahjuks säilinud. Kirjasaatjana hakkas ta kirjutama „Postimehele“ ja „Võru Teatajale“. Tema Karilatsi sõnumid ilmusid „Võru Teatajas“ Sur´i varjunime all. Vallaametist vallandamise põhjuseks saigi tema kirjasaatjategevus – ta kirjutas ka Karilatsi vallaisade patukestest. Nagu Sirge hiljem on meenutanud, kirjutati tema kohta koguni kaebus Võru prokuratuuri, kus teda kui häbematut noormeest oma ülemate vastu süüdistati kommunistlikus kihutustöös. Kaebus jäi tulemuseta, kuid töö vallavalitsuses lõppes siiski. Karilatsis osales ta aktiivselt seltsitegevuses, eriti näitemängus.

1929– 25. märtsil sündis Kalju Kermas. 1963. aastal määrati Kalju Kermas Räpina Tarbijate Kooperatiivi esimeheks. Tema Räpina aastatel sai alguse Räpina ranna väljaehitus. Valmisid laululava ja pioneerilaager, lastekohvikud „Lumivalgeke“ ja „Punamütsike“. 1964. aasta novembris määrati Kalju Kermas EKP Põlva Rajoonikomitee sekretäriks, kus ta töötas järgnevad 14 aastat. Tema algatas festivali „Põlva Koolikevad“ ja Karilatsi muuseumi rajamise. Muuseumi loomise algusaastatel veetis Kalju kõik vabad minutid Karilatsis. Imetlusväärne oli tema oskus kaasata ühiskondlikku abi muuseumi loometöösse. Maakonna koolid said täpsed ajagraafikud ning tööülesannete loetelud, mida neil tuli täita. 28. detsembril võeti muuseum riiklikku alluvusse ja nimetati Karilatsi Vabaõhumuuseumiks. Kalju Kermase elutöö lõppu jäi Piusa klaasiliiva kaevanduse koobastikku õpperajaga ekspositsiooni rajamine.

1929– sündis Olev Toomet.

Broneeri külastus

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid