Külä laul ja häll lindas
Vana-Võromaa rahva kogunemispaigad ja meelelahutustraditsioonid olid rohkem kui lihtsalt ajaviide: need kujundasid ja kinnistasid ühiskondlikke suhteid ning võimaldasid ühiselt nii tööd teha kui ka pidutseda.
Kiigeplatsid toetasid noorte sotsialiseerumist ning pakkusid võimalusi paarisuhteid luua. Kõrtsid olid mitmeotstarbelised keskused, kus said kokku kaubandus, meelelahutus ja poliitilised arutelud, samas tõid sealsed kokkusaamised liigse alkoholitarbimise tõttu kaasa ka sotsiaalseid probleeme. Talgud sidusid omavahel töö ja meelelahutuse, tugevdades kogukondlikku ühtsustunnet. Laadad olid olulised nii kaubanduslike kui ka sotsiaalsete kontaktide loomise kohad, kus toimusid kultuurivahetus ja ühised pidustused.
Ka puskariajamine, kuigi mitteametlik ja sageli varjatud tegevus, mängis seltsielus oma rolli, oli osa pidudest ja omavahelisest läbikäimisest, tuues endaga samas kaasa võimude sekkumise ning moraaliprobleemid.
Üldiselt peegeldasid need kogunemispaigad maarahva eluolu, väärtushinnanguid ning kogukondlikku identiteeti 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni, aitasid hoida alal traditsioone ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid kogukonnas.