Meie muuseumis on võimalik traditsioonilisel viisil tähistada rahvakalendri tähtpäevi, aga ka teisi aastaringis ettetulevaid sündmusi.
Laulame, mängime ja jutustame vanast kombestikust, räägime lahti, miks käesolevat püha just sellisel viisil tähistati.

Sündmused 2019

18.-22. veebruar Eesti sünnipäevanädal, Palju õnne Eesti!
28. veebruar, 1. märts Liuge-liuge lihaheited (vastlakombestik)
4.-6. märts Liuge-Liuge lihaheited (vastlakombestik)
15.-18. aprill Kiigenädal (lihavõttekombestik)
1. mai Suvehooaja algus
11. mai tegevuspäev 40 aastat Karilatsi Vabaõhumuuseumi
18. mai Muuseumiöö “Öös on mustreid”
1. juuni Lastekaitsepäev (meisterdamine)
15. juuni tegevuspäev 40 aastat Karilatsi Vabaõhumuuseumi
20.-22. juuni Jaaniringkäik
8.-9. juuli Võro keele laager lastele
13. juuli tegevuspäev 40 aastat Karilatsi Vabaõhumuuseumi
29.-30. juuli Võro keele laager lastele
5.-6. august Võro keele laager lastele
17. august tegevuspäev 40 aastat Karilatsi Vabaõhumuuseumi
24.-27. september Karjalaste mihklipäev (mihklipäeva kombestik)
1.-7. oktoober Leivanädal
4.-8. november Mardinädal
18.-22. november Kadrinädal
6.-21. detsember Jõulud Karilatsis


Karilatsis saab õpetust kuidas “santi joosta”

Novembrikuud kutsutakse mardi-, Lõuna-Eestis ka märdikuuks ja Karilatsi Vabaõhumuuseum Põlvamaal kutsub traditsiooni kohaselt õpilasgruppe mardi- ja kadripäevakombestikku tutvustavatesse muuseumitundidesse. Mardipäeva (10. novembril) ja kadripäeva (25. novembril) kombestiku lahutamatu osa – sandiskäimine – langeb tänavu nädalavahetusse, seepärast ootab muuseum enne pühade kättejõudmist saama õpetust, kuidas santi joosta ja kuidas sante kostitada.
Vanarahvas teadis öelda, et Kadri ja Mart on õde-venda, s.t ühest perest ja sarnase olemisega, kuid siiski erinevad – üks ju naine ja teine mees. Nii on ka meie kombestiku tutvustused ühest küljest sarnased, teisalt jälle erinevad.
4.-8. novembrini kestev Mardinädal Karilatsis ning 18.-22. novembrini Kadrinädal viivad meid külla pimedavõitu ja madalasse rehetarre.
Aastaring oli talupojal tihedalt tööd täis, aga pühad kalendris tõid oodatud jõudeaja, rikkalikuma toidulaua ning ammu teatud-tuntud ja alal hoitud kombetalitused. Miks just selliselt pühi tähistati? Kuidas on võimalik, et ammused talupojakombed pole kadunud tänaseni? Kas ka meie moodsal ajal saaks kalendrikombestikust „käegakatsutavat“ toetust ja abi? Neile ning paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid muuseumis, sest… Kui sa istud rehetare seinaäärsel pingil, laual leib, õunad ja õllekann ning püüad leida vastuseid „santide“ esitatud mõistatustele, kuulad näib-et-lõputuna kestvat sandilaulu ja püüad ära arvata, kes sandimaskeeringu varjus tegelikult tantsu lööb, rändad kerge vaevaga – justkui ajamasinas – sajandite tagusesse külaellu ega vajagi sõnalisi seletusi. Just seepärast tasub tulla muuseumisse. Sobivas keskkonnas, silme ees enda valmistatud sandimask, muutub nii mõnigi tagasihoidlik noor ootamatult julgeks esinejaks.
Põlvast pärit laulusalm ütleb: „Me ei ole nällasandi, märdi omma nallasandi“, seepärast ära jäta sandile ust avamata. Vanal ajal lasti sisse nii naljasandid kui näljasandid ja ikka selleks, et oma pere, oma kodu ja toidulaud saaks „võõrale“ ande andes ehk kingitusi tehes õnnistatud järgmiseks saagiaastaks.
Vaata lisa karilatsimuuseum.ee
Loo kirjutas Marge Luude


Karilatsi Vabaõhumuuseumi näitus “Eelmise sajandi iluasjad”

Möödunud sajandil pidi riietus olema praktiline ja vastama vajadustele. Korralik inimene ei tohtinud ümbritsevast rahvahulgast millegagi silma torgata. Tuli olla “hall mass”, tagasihoidlik ja puhas. Rõivad ja ehted pidid olema kooskõlas, parem kui ehteid ei olnudki, väike pross või sõlg siiski tohtis olla.

(veel …)


Mihkli- ja leivanädal Karilatsi Vabaõhumuuseumis

Karilatsi Vabaõhumuuseumi ammune traditsioon on rahvakalendri tähtpäevi tutvustavad muuseumitunnid. Ka käesoleval sügisel tähistab muuseum 24.-27. septembril mihklinädalat ning Mihkel annab omakorda käe leivanädalale, mis kestab 1.-7. oktoobrini. Sellega tähistab muuseum omal kombel saagiaasta lõppu ning loodab sama edukat ja isegi paremat saaki järgmisest hooajast.

(veel …)


Vanda Juhasoo – Teemaline mälestustuba ja virtuaalnäitus Karilatsi Vabaõhumuuseumis

5. juunil 2019 möödus 130 aastat kunstniku, õpetaja, ränduri, võõrustaja ning aiakujundaja, Vanda Juhansoo sünnist. Karilatsi Vabaõhumuuseumi koolimaja teisel korrusel saab Vanda Juhansoo mälestustoas tutvuda tema elu ja loominguga.

(veel …)


Nelikümmend aastat tegutsenud Põlva Talurahvamuuseumist sai Karilatsi Vabaõhumuuseum

Eesti NSV Kultuuriministeeriumi käskkirjaga nr. 374 asutati 1978. aasta 28. detsembril Põlva rajoonis, Ihamaru külanõukogus, Karilatsi külas Põlva Talurahvamuuseum. 1979. aastal moodustati muuseumile teaduslik nõukogu ning viidi üle riiklikku muuseumide võrku ja nimetati Põlva Talurahvamuuseumiks.

(veel …)

Broneeri külastus

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid