Muuseumitund „Palju õnne, Eesti!“ on pühendatud meie riigi sünnipäevale. Eesti Vabariigi sünd tõi Eesti ellu palju muutusi. Näiteks muutis ühtluskoolinõue Karilatsi Algkooli kõrgemaks ehk kuueklassiliseks algkooliks. Karilatsis kees elu: siin töötas kaks kauplust ja tegutses pank, arendati seltsitegevust. Vallareform, suur sõda ning nõukogude aeg mõjutasid kohalikku elu jälle omamoodi. Karilatsi koolimajas välja pandud näituste ja avatud hoidla esemekogu abil teemegi ringi peale sajandile ning arutleme, milliseid muutusi tõi kaasa Eesti Vabariigi taassünd. Väike maakoolimaja võib jutustada enam kui vaid kohalikust elust, tuleb ainult kuulata.
Kui sünnipäevapidu peetud, saab minna vastlaliugu laskma. Seda oleme alati teinud ka Karilatsi muuseumis. Vastlad ehk lihaheited tähistasid vanasti paastuaja algust. Eesti talupoeg paastust suurt ei hoolinud, aga jõulude ja aastaalgusega tühjaks saanud lihatünn muutis pere toidulaua niigi paastumisele vastavaks. Lõuna-Eestis söödi liugupäeval putru – siit tuleb ka pudrupäeva nimetus. Muuseumis teeme sel puhul loomulikult vastlavurri, ajame kada ja kui maa valge, saame liugugi lasta. Õues mängimiseks kõlbab aga ka rohetav murukamar. Selle kõigega loodame halva endast eemale peletada ning terveks järeltulevaks aastaks hea õnne kindlustada.
Koolivaheajaks pakub muuseum meisterdamist. Vanasti usuti, et vastlapäeval punutud pastlapaelad saavad eriti vastupidavad. Praegu loodame, et muuseumis punutud sõbrapaelad muudavad sõpruse eriti kindlaks. Kui sõbrapäev veebruarikuus on uue aja tähtpäev, siis küünalde tegemine küünlakuus on igivana komme. Eriti heledalt olevat põlenud just küünlapäeval, 2. veebruaril valmistatud küünlad. Ühtlasi vaatame üle muud valgus- ja soojuseandjad, mis enne põrandakütet ja LED-lampe tubadesse soojust ja valgust jagasid.
Toimekat tegutsemist leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis kuni märtsi alguseni.
Loo on kirjutanud Marge Luude