Küündlepäiv küle pääl, tennüs talvõ hara pääl. (Kanepi)

Vanal ajal tehti kõrtsis kaupa uute suviste teenijate-sulaste asjus. Küünlapäev on üks paljudest aastaringi maarjapäevadest ja seega ka naiste püha. Küünlapuna – marjadega punakaks toonitud joogi rüüpamine andis tervist ja jaksu töötegemisel. Vanasti olid naistel selleks ajaks ketrustööd lõpule viidud ja alustati kangakudumist – üsna loogiline, et nende tööde vahetuse ajal tehti väike lõõgastuspaus.

Küündlebä läki veret jooma, õlut vai mõdu, et sis olõt verrev kõik aastaig. (Hargla)

Ka usuti, et just küünlapäeval valatud küünlad põlevad eriti heleda leegiga. Mine sa tea, vahest toob vastse elektrilepingu sõlmimine just küünlapäeval ka soodsamad hinnatingimused?!

Parem oleks, kui küünlapäev oleks päikseline ja külm – see ennustas vanasti head saagiaastat ehk võis kindel olla, et söögilaud saab kaetud. Tänavu talvel tuleb vaid loota, et küünlapäeva ilm päris vihmane ei oleks – see annaks tänaste maksutõusude ja majandussurutise taustal vähekegi põhjust optimismiks.


Liitu uudiskirjaga

Iga kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri.

    Soovin saada uudiskirja aadressile:

    Lisainfo ja ilmunud uudiskirjad.