Muuseumi jõudis tellis
Mammaste tellisetehas sai alguse 20. sajandi esimesel poolel. Põlva kodu-uurija Rein Kaldma kirjeldab oma koduloolises raamatus „Mammaste ajakangas“ läbi isikliku mälestuse kohaliku savitehase tekkelugu. See on otseselt seotud tema emapoolse suguvõsaga.
Tema emapoolne vanaisa Gustav Kirotar ostis 19. sajandi lõpus Mammastesse Hauka talu. Talu ühel maatükil Troitsa oru nõlval asus savilade, mis oli nii suur, et sealt sai tööstuslikku savi kaevandada üle 30 aasta. Kaldma andmetel saabus 1936. aastal hetk, mil perepea ja ettevõtmise juht Gustav Kirotar tundis, et ei jõua ega oska enam tehasega majandada. Selle ajani oli toodetud üle 20 000 tellise ja talle tundus, et tööstuse edasiarendamiseks napib tal oskusi, tööjõudu ja kapitali.
Ettepanek tööstuse laiendamisel appi tulla tehti Põlvas elavale ärimehele Voldemar Kaasikule. Läbirääkimistel jõuti niikaugele, et Kirotar müüs maa, kus leidus savi, ja kogu tellisetööstuse ärimees Kaasikule. Nõukogude ajal tehas natsionaliseeriti ja ärimees Kaasik vahistati. Töö jätkus Põlva Tööstuskombinaadi Mammaste tellisetehase nime all ning tellised olid toona märgistatud kolmnurgaga, millel tähed PTK.
Tellisetehas suleti 1963. aastal, kui telliste valmistamiseks sobiv kvaliteetne savi oli lõppenud.
Muuseumi toodud tellis pärineb 1930ndate algusest ja sellesse on pressitud kiri „Mammaste“. Kivi on kasutatud Taevaskoja külas ühe saunaahju ehitusel. Lammutamisel on see nüüd üle jäänud, samas on heas korras. Muuseumi tõi tellise Lauri Leppik.
