Vana Võromaa muuseumide muuseumitunnid

12 jaanuar, 2021

Vana-Võromaa muuseumid pakuvad kooliõpilastele ja lasteaialastele põnevaid muuseumitunde ja teemapäevi, kus lapsed saavad koguda tarkusi hoopis teisiti kui klassitoas õppides. Õpetaja, kes sa soovid oma õppeainet lastele põnevamalt õpetada, tule oma õpilastega muuseumisse õppima.

Muuseumitunnid ja haridusprogrammid on välja toodud klasside kaupa ja infolehel on näidatud muuseumitunni seos õppeaine ning teemaga. Rohkem infot Karilatsi Vabaõhumuuseumi muuseumitundide kohta leiate vasakpoolselt menüü ribalt (külastajale ja muuseumitunnid).


Talvehooajal muuseumis: sõrmus aitab meenutada

29 detsember, 2020

Kunstnik Vanda Juhansoo 125. sünniaastapäeval, aastal 2014, jõudis Karilatsi Vabaõhumuuseumi kogusse tema sõrmus. Selle annetas muuseumile Haapsalus elav kunstisõber ja kauaaegne galerist Aita Mölder, kes oli hoidnud väärtuslikku eset peaaegu viis aastakümmet – ajast, mil kunstnik suri.

Aita Mölder töötas 1966. aasta suvel Tartu Maarjamõisa haiglas, kui sinna toodi ravile tarbekunstnik ja kunstiõpetaja Vanda Juhansoo. Aita sõbrunes Vandaga ning tänutäheks hoolitsuse eest soovis kunstnik kinkida talle oma sõrmuse ja kõrvarõngad. Aita ei tahtnud nii kallihinnalist kingitust vastu võtta ja jättis ehted Vanda voodi kõrvale öökapile. Hommikul, kui Vanda oli operatsioonile viidud, leidis Aita sõrmuse voodi alt, kõrvarõngad olid kadunud. Et sõrmus kaotsi ei läheks, võttis ta selle enda kätte kavatsusega kallis ese Vandale pärast operatsiooni tagasi anda. Seda võimalust kahjuks ei tulnud, sest tagasi palatisse Vanda ei jõudnudki, jõudis hoopis viimsesse rahupaika, oma Valgemetsa „võluaeda“.

 Nii jäi sõrmus 48 aastaks Aita kätte hoiule. Kõrvarõngaste saatus on aga teadmata.


Meisterdamise ja mõistatamise päevad Karilatsis

29 detsember, 2020

Muuseumiõpetaja Marge juhendusel saad värviliste pliiatsitega isikliku nimemustri joonistada ning seejärel samades värvides õnnepaela meisterdada või paelast õnnepildi kujundada. Uue aasta hakul on just õige aeg endale midagi head loitsida või soovida ning selleks sobib hästi oma kätega tehtud talisman. Lisaks saab koolimajas ringi vaadata, uurida näitusi „Kuke kannul kooliteel” ja „TEE või KOHV” ning loomulikult tindi-sulega kirjutada, proovida krihvli kriuksumist tahvlil ja nuputada, mõistatada, arvata ja arvutada.

Koolivaheaja tegevustest osasaamiseks tuleb osta muuseumipilet ja olla avatud loomingule. Töötuba on avatud esmaspäevast, 4. jaanuarist kuni reede, 8. jaanuarini kella 11–14. Lisainfot küsi telefonidel 797 0310 ja 5801 8601.


Põnev leid kaardikogus

24 november, 2020

Tavapärast inventuuri tehes tuli muuseumi kaardikogust välja põnev leid. 1948. aastal osteti Karilatsi algkoolile Euroopa 9. sajandi seinakaart (mõõtkava 1:3500000). Seinakaardi teisele küljele oli kleebitud Nõukogude Liidu (NL) füüsiline kaart. Tänavu selgus lähemal uurimisel, et see on kleebitud eestikeelsele kaardile. Kuna NLi füüsiline kaart sarnanes juba kogus oleva kaardiga, otsustati peale kleebitud kaart eemaldada.

Eemaldatud NLi kaardi alt tuli välja 1937. aasta Lätimaa kaart (P. Mantnieki kartograafilise instituudi väljaanne). Selgus, et nõukogudeaegsed kaardid olid kleebitud Lätimaa originaalkaardi mõlemale küljele.

Leitud kaarti saab vaadata: https://www.muis.ee/museaalview/388377


Karilatsi jõulusokk kadunud!

24 november, 2020

Jõuaks, jõuaks jõulud tulla – jõulude ootamine on Karilatsi Vabaõhumuuseumis iga-aastane traditsioon. Peale kirju tegelaskonna, kes end pühadeootel muuseumimajades sisse on seadnud, toimetab Karilatsis jõulukuul juba mitmendat aastat jõulusokk. Nüüd oleme aga hädas – meie sokk on kadunud. Muuseumirahvas kutsub: tule alates nigulapäevast, 6. detsembrist kuni toomapäeva, 21. detsembrini Karilatsi Vabaõhumuuseumi ja aita otsida.

Juba ammusel ajal käis pühade kohta ütlemine: härgiga tulõva, hobõsiga läävä ehk oodates tundub aeg väga pikk ning piduaeg ei taha kuidagi lähemale jõuda, aga kui pühad juba käes, siis on nad möödas nagu viuhti. Et ootamine nii pikk ei tunduks, ongi muuseum kutsunud igal aastal huvilisi jõuluehtes muuseumimajadesse. Pühadeootust jagub nii rehetarre kui popsitallu, nii rahvamajja kui tuuleveskisse, hoonete vahel kasvavatest puudest rääkimata. Iga kuusk mõtleb, missugused külalised seekord mu käbid kokku korjavad, et need rehetarre tulealustuseks viia, iga kase- ja vahtrapuu ootab jõulujuttu sellest, miks just kuusest on saanud jõulupuu, võimas tamm tahab taas kuulda jõulusalmide harjutamist ja puhkusel rehepeksumasin arutab koos aurumasinaga, kas seekord on tulijad eelmise aastaga võrreldes nooremad või vanemad.

Tõsi on aga see, et jõulude eel võivad Karilatsi Vabaõhumuuseumi tulla nii lapsed kui täiskasvanud, et pühadeootust vähegi lühendada. Kõik tegelased, kellega jõuluaeg meid muuseumis kokku viib, teavad pajatada lugusid vana aja jõuludest. Koos õpitakse selgeks nii mõnigi jõululaul, -salm või -mäng. Meiegi jõulugiidist sokk oli elevil ja ootusärev, kuid nüüd … on ta äkitselt kadunud. Abiks on vaid see, kui võtad muuseumiga ühendust telefonil 797 0310 või 521 0671 või e-kirjaga aadressil polvamaa@wi.ee ning tuled ja aitad jõuluaja-giidi üles otsida.


Hingedekuu külalised on mardi- ja kadrisandid

26 oktoober, 2020

Ammustel agadel käisid novembri algul hingesandid, siis mardi- ja seejärel kadrisandid. Talvekuus tulid külla maskeeritud tegelased, kes küll otse andi ei küsinud, aga külalisele ju ikka pakutakse kosti. Ja kui see võõrale anni andmine oma perre õnne või vähemalt õnneusku toob, siis pole ju kahju paotada potikaant, sammuda sahvrisse või kepsida keldrisse. Karilatsi Vabaõhumuuseumi majade uksed on 5.–10. novembrini valla mardi- ning 19.–25. novembrini kadrisantidele.

Täpsemalt öeldes on muuseumi uksed avatud huvilistele, kes soovivad lähemalt kuulda santimiskommetest, tahavad selgeks saada mõne mardi- või kadrilaulu või ringtantsu ja valmistada sandimaski. Eks tark ongi sandiskäimist varakult kavandada. Nii on võimalik enne mardi- ja kadripäeva kättejõudmist mõtiskleda, miks selline traditsioon on kunagi alguse saanud, kes olid vana aja tegelaskujud ning milliseid vigureid nad omal ajal sandiks käies ette võtsid. Vahepeal on muutunud nii aeg kui kombed, aga ehk lisavad teadmised möödunud aegade kohta tänastele santidele julgust muuta sandilaule ja -soove selliselt, et need vastuvõtjatele, st pererahvale just tänases maailmas õnne ja edenemist lubavad.

Kindlasti proovime sanditamise ka omal nahal järele, läheme külla Punaku tallu ja rehetarre. Meie muuseumis loodame, et sellesama tundega, mille tekitab mardi-kadrilaulude kaja rehetoa seinapalkidel ja jalgade müdin savisel põrandal, lähevad nüüd noored santijad õigel päeval naabriperre ja kaugemalegi. Eks santide seotust esivanemate lahkunud hingedega on oletatud-seletatud juba ammustest aegadest saadik. Seotustunnet minevikuga saab ammutada aga just muuseumis. Hingedekuu sombused, tuulised ilmad lisavad omakorda usku, et ammu elanud esivanemad hoiavad meie tegemistel ka tänapäeva moodsas maailmas silma peal.

Et mardi- ja kadripäeva kombestikust rohkem teada saada, helista Karilatsi Vabaõhumuuseumi telefonil 7970 310 või 5801 8601 või kirjuta e-kiri aadressil polvamaa@wi.ee. Lisateavet saad muuseumi kodulehelt: karilatsimuuseum.ee.

Marge Luude


Rehekuu toob muuseumisse leivalõhna

23 september, 2020

Rehekuu toob muuseumi leivalõhna

Oktoober on rehekuu teadagi seetõttu, et vanasti olid just siis põllu- ja aiatööd lõpukorral ning sai alustada vilja- ehk rehepeksu. See aga tähendas, et sai proovida ka uudseleiba. Karilatsi Vabaõhumuuseumis on rehekuu algul ikka leivanädalat tähistatud. Just tähistamiseks võib nimetada muuseumitundi, kus räägitakse leivast, leivaviljast ning leivaga seotud kommetest. Leivanädal Karilatsis kestab 5.–9. oktoobrini.

Leib on eestlase põhitoit, kõik muu leivakõrvane. Kas see tõdemus kehtib ka täna? Küllap mitte. Tänapäeval ostetakse leib perele enamasti poest. Aasta-aastalt lisandub aga ka neid, kes leiba ise küpsetavad. Võtan külmkapist juuretise, lasen paar tunnikest toaõhuga kohaneda, jätkan segu rukkijahu ning leige veega… No mis imet seal ikka – kõik nagu vanal hallil ajal, ainult köök on hele ja avar, leivakauss kerge käes hoida ja ahi saavutab soovitud kuumuse minutitega. Nii ei oskagi leiva lauale jõudmisest enam mõelda kui aega ja vaeva nõudvast tegevusest. Masin künnab ja külvab, masin niidab ja peksab, masin jahvatab ja pakib ning küpsetaja läheb ja ostab selle vajaliku, millest leiba teha, olgu see siis jahu, tainakauss või ahi.

Muuseumid, eriti ajaloomuuseumid on olemas just seepärast, et me aeg-ajalt heidaksime pilgu minevikku. Karilatsi Vabaõhumuuseumi leivanädala tunnid aitavad aga hetkeks jõuda päris sinna kaugesse aega, kui pereema tõi reede õhtupoolikul leivaastja ahju kõrvale, segas rukkijahu ja leiget vett eelmise leivateo juuretisekaku hulka, kattis nõu puhta rätiga ning jättis homset ootama. Nüüd ongi perenaisel koos peremehega aega jutustada leivalugu, kõndida koos tunnis osalejatega läbi teekond viljaterast leivatükikeseni, vaadata vanu tööriistu, võtta mõni töögi ette. Vana maja, teistsugused lõhnad ja hääled ümberringi ja ongi tunne, et oled jõudnud ajas kaugele minevikku. Lihtsalt ei mõtle, et kunagi oli nii, vaid tunned: mina olengi siin.

Leivanädal Karilatsis kestab 5.–9. oktoobrini. Et minevikurännakust osa saada, helista Karilatsi Vabaõhumuuseumi telefonil 797 0310 või 5801 8601 või kirjuta e-kiri aadressil polvamaa@wi.ee. Lisateavet saad muuseumi kodulehelt karilatsimuuseum.ee.

 


Kooliaasta algus Karilatsis

19 august, 2020

Kõige noorematele elustuvad rahva- ja muinasjutud, mõistatused ja mängud muuseumitunnis „Ükskord ammu, ammu…“. Alates teisest kooliaastast sobib tegutsemiseks-toimetamiseks muuseumitund, mis tutvustab elu rehetares, samuti „Karilatsi koolitund“, kus jagab aabitsa- ja kirjatarkust Karilatsi koolipreili. Selgeks saavad nii vanad kirjatähed kui ka sule ja tindiga õigesti ümber käimine. Juttu tuleb ka ammustest karistusvahenditest ning sellest, miks on kukk meie aabitsalind.

Vanematele kooliskäijatele (alates 7. klassist) tutvustab eesti laste varsti pea kolme sajandi pikkust kooliteed muuseumitund „Kikas kutsus kooli“. Räägitakse, kuidas koolitarkuse andmine Eesti- ja Liivimaal alguse sai, kuidas see on eri riigivõimude ajal muutunud ja kas on ka midagi sellist, mis kooliskäimisel ammustest aegadest siiani on püsima jäänud. Sel sügisel toimuvad nn Karilatsi koolitunnid osalt õuetundidena: liigume looduses ja loomulikult on tunniplaanis turnimine ehk vana aja kehaline kasvatus.

Teisele ja kolmandale kooliastmele pakub liikumis- ja avastamisrõõmu maastikumäng, kus on olulised meeskonnatöö ja orienteerumine. Mängu käigus saab ka teadmisi vana aja eluolust Eestimaal. Gümnaasiuminoortele võib valida maastikumängu võrukeelse variandi – nii avardub õpilaste silmaring ja täieneb keelevara. Gümnasistid saavad panna end proovile ka 19. sajandi vallakohtu istungit järgivas näitemängus, mis on osa muuseumitunnist „Vallamajast vaestemajani“. Tunnis räägitakse ka eesti talurahva omavalitsuse kujunemisest.

Endiselt on võimalik tuua kogu koolipäev Karilatsi. „Muuseumipäev Karilatsis“ võimaldab põimida traditsioonilised koolitunnid mõne muuseumitunniga ning nautida kaasavõetud piknikutoitu. Enne kokku leppides on võimalik tellida muuseumisse ka lõunasöök. Lõuna maksab sööja kohta 6 eurot ja see tuleb hiljemalt kolm päeva ette tellida (tel 521 0671, Reet). Söögi valmistab hotelli Pesa restoran.


Tee- ja kohvipäev Karilatsis

26 juuni, 2020

Orapera ökotalu tegevuse keskmes on kohvijook, taimeteed ja -segud, maitsetaimed ja -segud. Perenaise Liisi kohvi-, tee- ja maitsetaimed pärinevad puhtast Kagu-Eesti loodusest ja talu on „Põlvamaa rohelisema märgi“ omanik.

Karilatsi Vabaõhumuuseumis toimuvates töötubades 18. juulil ja 15. augustil saab osa eesti taluperenaiste endisaegsetest sigurikohvi tegemise retseptidest koos degusteerimisega. Tutvustame ka kohvi valmistamise, joomise ja pakkumisega seotud traditsioone ja kombeid. Teiseks tutvustab Orapera perenaine Eestis enam levinud ravim- ja teetaimi, nende korjamist ning kasutamist. Samuti saab tutvuda tee joomise ja pakkumisega seotud kommete ning traditsioonidega.

Tulge maitsma ja uudistama „tahmasiirupit“ või tökatit, nagu Eestis on kohvi kohta öeldud. Läbi aegade on talurahvas kasutanud ka erinevaid ravim- ja teetaimi meie metsadest ja põlluveertelt.

 


Üks päev taluperena

26 juuni, 2020

 Elamuspäev Karilatsis on omamoodi ajarännak sajanditagusesse eesti pere ellu. Tallu külla tulnuile pakutakse loomulikult kehakinnitust ja meelelahutust, aga kibedal tööajal pistetakse ikkagi ka reha ja vikat kätte või lastakse lambavilla pesta. Koos pererahvaga liigume ka küla peal ringi, käime vallamajas ja magasiaidas, põikame läbi veski juurest. Lapsed käivad koolis lugemist harjutamas.

Hommikul kell 10 algava elamuspäeva jooksul (kokku viis tundi) saab ajas rändaja tutvuda kogu vabaõhumuuseumiga, osaleda mitmes tegevuses, mis kokku annavad ettekujutuse sajanditagusest elust talus. Kas selline elukorraldus tänapäeva inimesele ka meelt- ja kontimööda on, saab külalistele sel moel loodetavasti paremini selgeks, kui tavapäraselt muuseumihoonetes ringi vaadates.

Elamuspäeva hind on lapsele ja noorele 14 eurot, täiskasvanutele 18 eurot. Hinnast 6 eurot moodustab lõunasöök, mille on valmistanud Põlva hotelli Pesa restoran. Söök on loomulikult talupärane: mulgipuder, keefir ning külaliste puhul on laual ka maius – plaadikook.

Et päevast kujuneks tõeline ajarännak, võiks selga panna vanapärased, kuid mugavad ja ilmale vastavad rõivad ning nutivahendi viieks tunniks ära unustada. Sobivate riiete puudumine ei takista siiski osalemast.

Elamuspäeva talupere kujuneb registreerunud inimestest ja kirja võivad ennast panna ka üksikud elamuseotsijad. Muuseum kinnitab omalt poolt, et üle jõu käivaid ülesandeid ei jagata, avatud ja rõõmus meel on aga kindlasti soositud.

Päevakava, mis võib muutuda olenevalt pererahva otsustest ja ilmast:

10.00 koguneme, elame sisse.

10.15 asume talutoimetusi tegema: talus on vaja vett kanda, rohtu niita, peenraid kasta, tekke kloppida, pesu ja villa pesta, rehapulki vesta, vilja jahvatada, lina ropsida ja harjata, puid saagida, leivatainast sõtkuda ja oi kui palju töid veel teha.

12.00 sööme lõunat ja laseme leiba luusse.

12.30 läheme koolimajja vahekooli lugemistundi, koolist saadud paberiga sammume vallamajja tunnistuse järele, ühtlasi viime vaestemajja külakosti, tagasiteel käime läbi magasiaidast ja mõõdame kotikese vilja laenuks. Läheme veskile. Teel põikame sauna juurest läbi. Veskis kuulame veskijuttu.

14.00 lõpetame päeva meisterdamise, käsitöö ja mängudega.

15.00 lehvitame.

Elamuspäevast osasaamiseks on kindlasti vaja eelregistreeruda telefonil 521 0671 (Reet Roop) või meiliaadressil reet.roop@wi.ee. Registreerimine lõpeb kolm päeva enne laagripäeva toimumist, vastavalt 29. juunil, 20. juulil, 10. augustil. Kui osavõtusoovist teatab väga vähe inimesi, soovitame osaleda järgmisel korral, sest üks õige talupere oli ikka vähemalt kümneliikmeline.

Kirja pannud Marge Luude


Broneeri külastus

    Vaata ka

    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid