Liikumisaasta fotonäitus
30 mai, 2023
Liikumisaasta fotonäitus
Karilatsi Vabaõhumuuseumi rahvamajas on huvilistele avatud liikumisaastale pühendatud fotonäitus. Põlva maakonna inimesed on alati olnud aktiivsed ja tegusad. Läbi aegade on siin tegeldud suusatamise, orienteerumise, pallimängu, rattasõidu, jooksmise, ralli ja palju muuga. Näitus tutvustabki selle kandi erinevaid liikumisharrastusi.
Fotod: Karilatsi Vabaõhumuuseumi fotokogust ja Põlva Spordikoolist.
Koolihariduse algus Kauksis
29 mai, 2023
Koolihariduse algus Kauksis
Moisekatzi-Kauksi külakool alustas tööd 1810. aasta oktoobris, kui praegune Eestimaa kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Praegune Kauksi küla (tookord nimi Kaukst, hiljem Moisekatzi-Kauksi) asus Liivimaa kubermangus Võru kreisis Põlva kihelkonnas. Moisekatzi-Kauksi oli Moisekatzi (Mooste) mõisa karjamõis. Et mitte segadust tekitada, lisati tol ajal külade nime ette tihti valla nimetus. Kauksi puhul oli see lausa hädavajalik, sest sel ajal oli kaks mõisat nimega Kauksi ja koolinime Kauksi on kandnud koguni kolm kooli Eestimaa eri paigus. Ida-Virumaal Peipsi ääres oli 19. sajandil samuti Kauksi mõis ja ka Kauksi kool. Praegu on seal tuntud suvituskoht Kauksi rand. Kauksi kooli seal enam pole, on Iisaku kool. Veel 20. sajandi alguses oli Kauksi kool olemas ka Vana-Antsla ligidal.
Moisekatzi mõisas oli kool, kus käisid vaid mõisa lähema ümbruskonna lapsed. Ükski Kauksi küla laps Moisekatzi mõisa koolis ei käinud.
Moisekatzi mõisahärra parun Nolcken oskas aga koolihariduse tähtsust hinnata. Ta sai
keiserlikult ülemkirikueestseisja-ametilt isegi tunnustuskirja eduka töö eest koolikorralduses.
- aasta oktoobris valmis Kauksis uus koolihoone. Sama aasta sügisel kirjutab Põlva kirikuõpetaja juba nõnda: „Kauksi külas on sellel sügisel samuti uus koolimaja valmis saanud, mida aga mul pole veel võimalust näha olnud, aga olen kuulnud, et see olevat ruumikas ja hea.“ (EAA. 1197.1. 286-7; 1810)
Nii algaski õppetöö Kauksi koolis, mis oli praeguse põhikooli eelkäija.
Koolimaja jäi aja jooksul väikseks ja lagunes, nii ehitati samasse kohta 1837. aastal uus ja suurem maja.
Kool asus Piho talus kuni 1868. aastani. Siis valmis uus koolimaja teises kohas.
Kauksi esimeses koolimajas oli üksainus klassiruum. Koolis käis algul 15–25 õpilast, 10.
novembrist kuni 10. märtsini. Lapsed käisid koolis senikaua, kuni said selgeks lugemise,
katekismuse ja mõned kõige tuttavamad kirikulaulud. Tunde oli päevas kaheksa: neli enne ja neli pärast lõunat. Koolmeistreid oli kõikides külakoolides üksainus. Kooliskäimisest võis lapsi ka vabastada, kui vanemad ise kodus õpetada oskasid.
Esimene koolmeister Kauksi külakoolis oli Hans Lille. Lille õpetas lapsi Kauksis aastatel
1810–1812. Põlva kiriku 1801.–1822. aasta sündide registris on kirjas, et 2.12.1810 sündis
Kauksis Marlisa Lille ja 17.04.1812 Daniel Lille. Nende isaks on märgitud „prii mees, külla
koolmeister Hans Lille“.
Meenutame, et tol ajal polnud Liivimaal pärisorjus veel kaotatud, aga Hans Lille oli juba vaba inimene. Kust Hans Lille Kauksisse tuli, ei ole õnnestunudki teada saada, sest perenime Lille on pandud väga paljudes kohtades.
Uues Kauksi koolis käis esimesel talvel (1810/1811) 20 last, kellest kolm õppisid talvega üsna hästi lugema, neli natuke halvemini ja ülejäänud veerisid.
- aasta oktoobris toimus Põlvas kirikuvisitatsioon. Kirikuvisitatsioonidel oli alati
üks küsimus koolide olukord kihelkonnas. Sellel visitatsioonil kerkis üles aga ka
küsimus, miks Moisekatsi mõisas makstakse kummalegi koolmeistrile palka erinevalt ja
üleüldse teisiti, kui seaduses ette nähtud. Moisekatsi koolmeister Wardja Märt ei
olnud oma tasuga päris rahul ja esitas kaebuse. Selgitusi nõuti nüüd Moisekatsi
koolmeistrilt Wardja Märdilt endalt, Moisekatsi kirikuvöörmündrilt ja Moisekatsi
mõisahärralt. Parun Nolcken saatis oma selgituse kirjana ülemkirikueestseisja-ametile.
Siinkohal väärib sellest kirjast avaldamist üks punkt, mis käis üksnes Kauksi kooli kohta: miks võeti Kauksisse koolmeistriks vaba talupoeg ja tasuti talle paremini, aga Moisekatsis oli koolmeistriks pärisori?
Parun Nolcken selgitab seda nii: „Kauksis peetakse koolmeistrina vaba talupoega, kellel on
kasutada ühepäevamaa ilma igasuguse abiteota, sest selles laialdases talupoegade kogukonnas
on küll väga raske praeguse põlvkonna hulgast kedagi koolmeistriks saada, kuna juba
kohtunikukski ei ole siin kedagi võtta, sest nad ei oska keegi lugeda. Seepärast on siia
pandud koolmeistriks vaba mees ja seega on siin ka mõisapoolne eneseohverdus suurem.“
See tähendab niisiis seda, et enne kooli avamist 1810 ei olnudki Kauksis kedagi, kes oleks
osanud lugeda, kuna ükski laps Moisekatsi kooli ju ei läinud. Elu aga edenes ja õpiti lugema ning üsna varsti ka kirjutama.
Koolilapsed 19. sajandi esimesel poolel külakoolides kirjutamist veel ei õppinud. Vaid ühe Kauksi inimese nime järelt (Jaan Tamm, snd 1834) leiab sel perioodil kirikuraamatus pastori hüüumärgiga märkuse „kirjutab!“. Kirjutamist oli 1831. aastal võimalik õppida vaid Põlva kihelkonnakoolis. Esimene poiss, kes Kauksist Põlva kihelkonnakooli õppima pandi, oli Kauksi möldri Abram Holzhauseni poeg Jakob (snd 1829). Moisekatzist pärit Jakob Vardja, töötas koolmeistrina pikka aega – 23 aastat. Tema oli keskmiste teadmistega, aga väga kohusetundlik mees. Kirjutada ta oskas, aga rehkendada mitte. Tema ajal hakkasid mõned poisid ka Kauksi koolis kirjutamist õppima. Üldse õpetati näiteks 1861. aastal Põlva kihelkonnas kirjutamist vaid kuues koolis ja 28 lapsele. Kirjutamine ja rehkendamine tehti Põlva kihelkonna koolikonvendi otsusega külakoolides kohustuslikeks õppeaineteks 1866. aasta sügisest.
Avati uusi külakoole. Kooliealiste laste arv Kauksis tõusis aastate jooksul pidevalt. Kui 1835. aastal oli see 80, siis 1867/68. õppeaasta talvel käis siin koolis 46 poissi ja 51 tüdrukut ning kodus õpetati lisaks 30 poissi ja 20 tüdrukut. Seega oli kokku 147 kooliealist last. Kõigi nendega tegeles üksainus koolmeister.
Asta Pintsaar
kodu-uurija,
Kauksi kooli endine õpilane ja õpetaja
Suitsusauna kerise koolitus
14 mai, 2023
27.mail Karilatsi Vabaõhumuuseumis suitsusauna kerisele ja ohutusele suunatud töötuba.
Koolitusel tutvustatakse saunakerise konstruktsioone, räägitakse sobilike kerisekivide omadustest, seda just sisemaismaa vaatevinklist vaadatuna, suitsusauna ohutusest ning toimub põllukivide ladumine kerisele. Koolitust viib läbi päästeametnik ja pärandehituse valdaja Peeter Torop.
KOHAD TÄIS
Täpsem info:
Tel: 5801 8601; polvamaa@wi.ee
Võru keele laager Karilatsis
26 aprill, 2023
Sellel suvel toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis taas traditsiooniline võru keele laager. 1.–3. augustini toimuvasse laagrisse on oodatud põhikooliõpilased. Laager on ööbimisega, kavas on sportlikud ja loomingulised tegevused, matkad ja lõkkeõhtud, muuseumitunnid ja keelekümblus. Varasem võru keele oskus ei ole vajalik. Registreeri juba nüüd: polvamaa@wi.ee! Laagrit toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Võru Instituut.
Muuseumiöö õhutab liikuma
26 aprill, 2023
Ka Karilatsi Vabaõhumuuseumi öine programm ärgitab liikuma. Kell 18 avanevad muuseumi väravad kõigile vaid 1 euro eest ning jäävad avatuks kuni kella 23ni. Käigus on ka muuseumiöö buss, mis stardib kell 18 Tartus Vanemuise teatri alumisest parklast ja liigub marsruudil Tartu – Ülenurme Põllumajandusmuuseum – Karilatsi Vabaõhumuuseum – Eesti Maanteemuuseum – Tartu.
Tänavune üle-eestiline muuseumiöö on seotud liikumisaastaga. Ka Karilatsi Vabaõhumuuseumi öine programm ärgitab liikuma. Kell 18 avanevad muuseumi väravad kõigile vaid 1 euro eest ning jäävad avatuks kuni kella 23ni.
Avatud on kõik muuseumi hooned ja seal saab hoo sisse nii mõnigi liikuv tööriist. Koolimaja õuel on võimalik harrastada mitmesuguseid liikumismänge: kepphobustega ratsutamine, karkudel kõndimine, keks, hüppenööriga hüppamine ning palju muud. Kogu õhtu vältel on võimalik osaleda külastajamängus „Liigu – leia – liiguta ajusid!“ Edukatele mängijatele-liikujatele auhinnakesed.
Kell 18.30 ja 20 algab muuseumi väravast ringiliikumine Karilatsi giididega. Ringkäigud kestavad umbes 45 minutit. Giidid pajatavad lugusid muuseumiga seotud inimeste, mõtete, tööriistade liikumisest ajas ja ruumis. Paljusid liikumisi saab ja tohib ise kaasa teha.
Käigus on ka muuseumiöö buss. Kell 18 stardib Vanemuise teatri alumisest parklast Tartus tasuta buss marsruudil Tartu – Ülenurme Põllumajandusmuuseum – Karilatsi Vabaõhumuuseum – Eesti Maanteemuuseum Varbusel – Tartu. Tagasi Tartusse jõuab buss umbes kell 23. Bussile on vaja registreeruda Ülenurme Põllumajandusmuuseumi kaudu. Jälgi reklaami!
Pillerkaar Postiteel
26 aprill, 2023
Kahjuks jääb Postitee Pillerkaar sellel aastal ära.
10. mai seisuga on Postiteel asjalood sellised, et Postitee Pillerkaar jääb ära, sest toimumise ajaks on Postiteel suletud 3 silda. Ja ümbersõidud suunavad liig kaugele Postiteest.
Endiselt on Postitee maailmale avatud läbi internetilehekülje www.postitee.ee
ning sotsiaalmeedias https://www.facebook.com/PostiteeLoodetavasti muutub Postitee peale seda sildadeehitust veel kenamaks, et saaks soovida veel rohkem:
Liikugem mööda Postiteed
Täpsem info:
Aivar Täpsi
aivar@postitee.ee
5136470
Laupäeval, 20. mail pillerkaaritab kogu ajalooline Postitee. Pidupäev saab alguse kell 10 ja kestab õhtuni. Karilatsi Vabaõhumuuseumis läheb pillerkaar sujuvalt üle muuseumiööks. Osaleda saab muuseumipääsmega. Pillerkaari ajal saab külastada mitut vana Võru-Tartu tee äärset talu ja asutust. Ka muuseumi Karilatsis on kõik huvilised teretulnud. Meie kevadiselt värske sisustuse saanud hooned on valmis külalisi vastu võtma, uued näitused ootavad uudistama koolimajas, käsitööaidas ja veskis ning suitsusauna uksest tuleb tossu.
Tänavu on Eestis liikumis- ja ka sauna-aasta ning just need teemad sisustavad muuseumi suvehooaega ning on tähelepanu keskmes ka „Postitee pillerkaari“ ajal.
Kooliõuel saab kogu päeva vältel harrastada liikumismänge: keksukast kutsub hüppama, kepphobused traavi jooksma, ootel on kargud, hularõngad jpm. Muuseumialal liikudes saab mängida muuseumiöö liikumismängu „Liigu – leia – liiguta ajusid!“ Vapraid mängijaid ootavad ka väiksed autasud. Loomulikult on avatud muuseumipood, kust saab osta kohvi, jäätist, jooki ja näksimist ning suveniire. Tule ja pillerkaarita koos meiega!
Koos maiga algab suvehooaeg
26 aprill, 2023
Karilatsi Vabaõhumuuseum on alates 2. maist taas avatud iga päev – algab suvehooaeg. Juba mais ootavad huvilisi lisaks püsiekspositsioonile uued väljapanekud: tuulikus saab vaadata Kauksi kooli õpilaste töid ja alates 15. maist on muuseumi rahvamajas avatud Põlvamaa liikumisharrastusi tutvustav fotonäitus. Mõistagi saab Karilatsis endiselt õppida ja harjutada töövõtteid, mida vanasti igapäevaelus vaja läks.
Suvehooajal ootab Karilatsi Vabaõhumuuseum kaasa lööma heinaniitmisel ja kaarutamisel, tuleb puutöö-õpituba ning traditsiooniline kolmepäevane võru keele laager, lisaks ühepäevased koolivaheaja laagrid.
Aasta 2023 on Eestis sauna-aasta ja meiegi suitsusaun ootab uudistajaid. Juba mai lõpus toimub koolitus, kuidas valida suitsusauna kerisekive, nii mõnegi suvise teemapäeva sisuks on saun ja saunakombed.
Käsitööaidas saab vaadata käterätikuid muuseumi kogust ning koolimajas suvenäitust muuseumi nii-öelda köögipoolelt. Möödunud aasta oli muuseumile hea: lisandus palju esemeid, fotosid ja dokumente. Mõned annetused olid erilised, mõned põnevad – suvehooaja näitusel on valik neist näha ehk saab aimu, kuidas tulmest saab museaal.
Muuseumi tuulikut ilmestab näitus Kauksi kooli õpilastöödest. Paraku on Kauksi kool üks neist väikekoolidest, mis sellel kevadel oma uksed sulgeb. Olgu see väljapanek väikseks järelehüüdeks.
Muuseumi rahvamajas saab 15. maist vaadata fotonäitust, mis tutvustab Põlvamaa liikumisharrastusi.
Juba maikuus ootavad huvilisi traditsioonilised sündmused – muuseumiöö ja „Postitee pillerkaar“.
Avatud on muuseumipood. Külalistel on võimalik teha mõnus kohvipaus koos jäätisega vabas õhus.
Tule külla Karilatsi Vabaõhumuuseumi alates 2. maist ja saa osa elust eelmisel sajandil!
Muinasjutukohver raamatukogus
27 märts, 2023
Reedel, 28. aprillil kolib Karilatsi muuseumi muinasjutukohver Põlva Keskraamatukogu hubasesse rüppe. Kohvrisse on pugenud esemed muuseumikogu riiulitelt, ühtlasi on need ühel või teisel moel osalised Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttudes.
Fotomeenutus aastast 2017, kui muinasjutukohver käis Ahja raamatukogus.
Lihavõttepühad Karilatsis
27 märts, 2023
Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub lasteaia- ja noorema astme koolilapsi 3.–6. aprillini tutvuma munapühade kombestikuga.
Vaikne nädal on Karilatsis traditsiooniliselt olnud kiigenädal, sest sajandeid oli Lõuna-Eestis tavaks teha just kevadpühadeks korda külakiik. Neiud, kes suurel pühal ehk ülestõusmispäeval kiikuma tulid, tõid kiigemeistritele kaasa värvitud mune.
Juba see, et ühel pühal on nii mitu nime, annab kinnitust, et tegemist on olulise tähtpäevaga aastaringis. Lihavõtted ongi alati olnud rõõmupüha: talv on möödas ja looduses on tärkamas uus elu. Päike käib kõrgemalt ja vabadel hetkedel saab lustida vabas õhus – rehetare tahmased seinad ei piira enam. Küllap nii võisid tunda meie esiemad ja -isad ning muuseumiski on plaanis vanaemade kombel mune värvida, kiikuda, joosta ja „linnupesi“ otsida ning ülestõusmispühadele iseloomulikke toimetusi teha.
Kindlasti tuleb juttu ka traditsiooni kujunemisest ja sellest, mis on kevadpüha erinevate nimekujude taga ning miks on selle rõõmupüha sümbolid jänese- ja tibupojad, pajukiisud ja munad.
Muuseum kutsub Karilatsis tärkavast loodusest ja lähenevast pühadetundest osa saama muuseumitundi, mis kestab 1,5 tundi. Oodatud on ka pered ja sõpruskonnad. NB! Igaühel tuleks kaasa võtta toores muna, mille pärast värvituna kaasa saab.
Muuseumitunnid Karilatsis maksavad 3 eurot. Vajalik on eelregistreerimine telefonidel 797 0310, 5801 8601 või e-aadressil polvamaa@wi.ee.
Tellida saab ka samateemalise 20–30 minutit kestva veebitunni (tel 5801 8601, Marge).
Mälestuste kogu sai lisa
30 jaanuar, 2023
Muuseumi kirjakasti jõudis ilmekas mälestus, mis kirja pandud 1966. aastal.
Muuseumile kirjutas Lauri Leppik, jagades meiega digifaili ühest kirjutisest. Selle on tema vanaema Rosalie Ojaveer pannud kirja 1966. aasta jaanuaris. Väidetavalt räägib Rosalie tõestisündinud lugu, mis olevat temaga juhtunud Taevaskojas ühel teise maailmasõja järgsel jaanipäeval.
Lauri Leppik kirjutab: „Rosalie elas oma mehe ja kahe tütrega Taevaskojas 1943–1954, ent loos kirjeldatud sündmused võiks dateerida 1940-ndate teise poolde. Loo on ta kirja pannud võro keeles, ent vanaema Rosalie jaoks oli see siiski võõrkeel, sest ta oli pärit Viru rannast, Mahu kandist. Nii et see on selline Viru murdega võro kiil, mis tähendab, et võro keele õigekiri on ilmselt vigadega. Eks ta oli õppinud võro kõnekeelt oma mehelt ja ämmalt, kes olid pärit Mammastest, ning naabritelt.”
See on tõestisündinud lugu, kuidas Rosalie küttis jaanipäeval sauna ja küpsetas saia. Kui mehed sauna läksid, istus Roosi ratta selga ja läks üle jõe võid tooma. Mis edasi sai, sellest saad teada juba muuseumis. Oleme avatud tööpäevadel kella 10–16.
