Sügisene taimetarkuste töötuba
29 august, 2024
Taimede tundmine, sealhulgas söödava ja mittesöödava eristamine on üks ellujäämiseks vajalik oskus, ka pärandoskus, sest veel mõni põlvkond tagasi saadi aiast, metsast ja aasalt igapäevasele toidulauale arvestatav täiendus. Projekt „Pärandoskuste taaselustamine“ on osa „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024“ põhiprogrammist.
Karjalaste mihklipäev Karilatsis
29 august, 2024
Mihklipäev tõi karjalapse kotti veidi paremad toidupalad, suvise teenistusaja lõpp oli juba üsna lähedal ja mõnikord sai palgagi (uued pastlad või saapad, püksiriide, sokid või kindad) kätte. Ilm kiskus talve poole ja nüüd oli aeg ette võtta ka mõned kunsttükid, et tali kenasti üle elada – näiteks võis kodu soojaks joosta. Kõike seda kujutame ette rehetare juures lõket tehes ja karjalaste mänge mängides. Kaeme rehetarre ja katame piknikulaua, räägime rahvakalendri tähtpäevast mihklipäevast ning arutame, kas ka sel päeval võiks mihklipäeva tähistada.
Muuseumi tsõõriplats ootab lustijaid
29 august, 2024
Miski pole parem kiikumisest!
Artur Alliksaar. Kiigelaul
Kiikumine on aastatuhandeid olnud paljude rahvaste üks põhilisemaid lõbustusi ja on elujõuline meelelahutus ka tänapäeval.
Baltisakslasest literaat August Wilhelm Hupel kirjutas juba 1781. aastal: Üks lõbustus, mis kestab kogu kevade, on kiikumine. Igas vanuses talupojad, eriti aga nooremad, ei tunne suuremat mõnu kui kiikumine. Peaaegu iga küla ja väiksema kõrtsi, sageli ka üksikute talude juures võib näha kiikesid. Veidi hiljem, 1819. aastal, väitis Christian Hieronymus Justus Schlegel kiigekultuuri olevat eestlasele ürgselt omase: Noor ja vana tulevad siia kokku; isa tunneb rõõmu oma poegadest, ema tütardest. Kõneldakse uudiseid, tuuakse kaasa toidupoolist.
Kiigekultuur Eestis on ajas muutunud. Algselt maagilist tähendust omanud kiikumine sai aja jooksul maarahva jaoks üheks põhiliseks ajaveetmisviisiks ning pole tänapäevani populaarsust kaotanud.
Lõuna-Eestis usuti, et kevadine kiigelkäimine annab kiikujale kogu suveks nii tervise kui ilu ning kaitseb putukahammustuste eest. Võrumaal, samuti Lätis usuti, et kevadine kiikumine tagab hea taimekasvu, sealhulgas soodustab lina ja kanepi sirgumist.
Varasematel aegadel oli kiigelkäimine ajaliselt rangelt piiritletud. Lõuna-Eestis algas kiikumine esimesel lihavõttepühal ja kiiguti jaanipäevani. Hiljem pikenes see aeg kartulivõtuni. Päris vabaks muutus kiikumisaeg alles 20. sajandi alguses.
Kiigekultuuri hiilgeajaks Eestis võib pidada 19. sajandi teist poolt ja 20. sajandi algust, mil vainudele, metsaservadesse ja mäeküngastele kerkisid üksteise järel aina uued ja uued kiigeplatsid. Kiigeplatsiks valiti ilusa muruga koht. Kiige kõrvale, rahvakeeles kiige alla rajati tantsuplats ja uuemal ajal jäeti selle kõrvale ruumi ka jaanitule tegemiseks. Kiigeõhtud olid oodatud sündmused ja nende eel pühiti kiigeplatsid korralikult puhtaks ja pühade puhul kaunistati noorte kaskedega.
Eestis on aegade jooksul ehitatud eri tüüpi kiikesid, levinuimad on olnud rõht-, püst- ja pöörkiiged. Kõige lihtsama ehitusega olid rõhtkiiged, mida võib pidada tänapäevase kaalukiige eelkäijaks: paraja suurusega kivi või puupaku peale pandi pikk laud. Rõuge kandis nimetati sellist kiikumist sõtsu kaalmisõs. Läbi aegade on olnud populaarsed püstkiiged, mida tänapäevalgi näeme paljudel külaplatsidel. 19. sajandi lõpus hakkasid Eestis levima pöörkiiged ehk karussellid, mida võib praegu näha ka Karilatsi muuseumi äsja valminud tsõõriplatsil.
Kiigeehitajatest peeti külaühiskonnas lugu. Tüdrukud tõid neile kiikumisaja alguses tasuks sukapaelu, vöid, kindaid, sokke, tubakakotte, luisutaskuid, mune ja sõira. Rõugest on teada, et lihavõttepühade ajal viidi kiigeehitajatele ja kiigutajatele värvitud mune, jaanipäeva ajal aga sõira.
Kiigeõhtute juurde on alati kuulunud mitmesugused mängud ja tantsud ning omavaheline suhtlemine. 19. sajandi teisel poolel tulid moodi ring- ehk tsõõrimängud. Kuna need muutusid kiigelkäijate hulgas iseäranis populaarseks, hakati Lõuna-Eestis kiigeplatsegi nende järgi tsõõriplatsideks nimetama.
Kasutatud kirjandus: Anu Vissel, „Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd“ https://www.folklore.ee/Tagused/nr21/kiik.pdf
Kiukanepi kasvatus muuseumi mail
31 juuli, 2024
Kiukanepi kasvatamisest ja pärandoskuste hoidmisest huvitatud saavad sellega seotud praktilistest tegevustest ülevaate Karilatsi Vabaõhumuuseumi sotsiaalmeedia kanalite ja kodulehe kaudu. Muuseumis ette võetud kiukanepi kasvatamisel läheneb saagi koristamise ja töötlemise – kiu kastelikku paneku aeg. Tänavused heitlikud ilmaolud on taimed küll lühikeseks jätnud, aga pildi ettevõtmisest saab ikka. Kanep on üks vanemaid kultuurtaimi ja selle kasvatus kuulub Eesti pärandkultuuri. Kanepikiust on valmistatud riideid ja köisi, kanepiseemned on rikastanud toidulauda. Paraku on need teadmised ja oskused unustusse vajunud ning väga vähe on inimesi, kellel oleksid oskused kanepit traditsioonilisel viisil kasutada.Karilatsi Vabaõhumuuseumis ongi seepärast loodud tingimused pärandteadmiste ja -oskuste edasiandmiseks, millest kõik huvilised on oodatud osa saama.Kanepil on isastaimed, mis õitsevad ja tolmeldavad, ning nendest saab kiudu. Emastaimed kasvatavad seemneid. Hetkel taimed õitsevadki ning kaugel ei ole saagikoristus. Kiukanepit kasvatatakse muuseumis projekti „Pärandoskuste taaselustamine“ raames, mis on osa „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024“ põhiprogrammist.
Karilatsis elustatakse puulusikate valmistamine
31 juuli, 2024
Puulusikate valmistamise töötoas 17. augustil antakse edasi oskust valmistada endale ise puust söögivahend, sest see varem ühelt põlvkonnalt teisele pärandatud oskus on tänaseks peaaegu kadunud. Töötuppa on oodatud kõik, kellel on huvi puutöö, käsitöö või pärandoskuste vastu. Juhendab puutöömeister Meelis Kihulane. Materjalid ja töövahendid on korraldaja poolt. Osalejad saavad koolitusel valminud puulusika endale.Puidust lusikas valmistatakse toorest kase- või pärnapuust. Selleks toores puitmaterjal lõhestatakse. Lusika tegemisel kasutatakse kirvest või lõhestusrauda, vestmisnuga, lusikanuga ja õõnestuspeitlit.Huvilistel ei pea olema varasemat puutöökogemust. Osaleda saavad ka noored ja lapsed.Puutööd tehakse projekti „Pärandoskuste taaselustamine“ raames, mis on osa „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024“ põhiprogrammist. Piletid kohapeal 10€, saadaval ka piletilevis. https://www.piletilevi.ee/est/piletid/varia/puulusikate-valmistamine-405291/
Ökofestivali mahuvad ka töötoad ja giidituur
31 juuli, 2024
Traditsioonilised Ökofestivali perepäev ja laat toimuvad Karilatsi Vabaõhumuuseumis pühapäeval, 18. augustil. Nagu varematel aastatel, kaubeldakse tänavugi laadal ainult käsitöö, loodus- ja tervisekaupadega ning puhta toidu, maa- ja metsaandidega. Lisaks on võimalus saada osa kultuuriprogrammist ja töötubadest. Tänavu on muuseumi hooajanäituseks „Pesu või mõsu“ ning sellega seoses ootab Karilatsi Vabaõhumuuseum ka pesemise töötuppa. Kell 13 saavad huvilised aga osa giidituurist koolimajas.
Karilatsi Vabaõhumuuseumi suvehooaeg
30 mai, 2024
Traditsiooniliselt tutvustavad meie ajutised näitused muuseumi kogusid. Selle aasta näitusega koolimajas „Pesu või mõsu“ väärtustame ja hoiame oma mitmekesist kultuuriruumi, mille üks osa on ka pesukultuur.
Kutsume taas kaasa lööma heina- ja põllutöödel. Augustis ootab huvilisi noori kolmepäevane võru keele laager, aga toimuvad ka suvevaheaja ühepäevalaagrid.
Tänavu on „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024“ aasta. Karilatsi Vabaõhumuuseum osaleb kultuuripealinna põhiprogrammis projektiga „Pärandoskuste taaselustamine“: õpime tundma taimi ja tegema puutööd, samuti kasvatame kanepit. Kevadest sügiseni on huvilistel võimalik osa saada kiukanepi külvamisest, kasvatamisest, koristamisest ja esmasest töötlemisest. Muuseumi tuulikus on alates maist Saverna kooli õpilastööde näitus ja rahvamajas muuseumi ajalugu tutvustav fotonäitus. Juunis ja juulis etendub muuseumis Miksteatri suvelavastus „Rongirüüv“.
Avatud on muuseumipood, külalistel on võimalik teha mõnus kohvipaus koos jäätisega vabas õhus. Kuni sügiseni oleme avatud iga päev. Tule Karilatsi Vabaõhumuuseumi ja saa osa endisaegsest eluolust!
Võru keelega sõbraks!
30 mai, 2024
Suvine võru keele laager Karilatsi Vabaõhumuuseumis on juba üle kümneaastane traditsioon.
Sel aastal toimub laager 6.–8. augustini ja kirjapanek on juba alanud. Laagris on oodatud osalema 7–15aastased koolilapsed, kel huvi õppida ja kõnelda võru keelt. Eelnev keeleoskus ei ole siiski vajalik ja kindlasti ei ole oodata koolitunni vormis õppimist.
Kolme laagripäeva kestel saavad lapsed osa sellistest tegevustest nagu vibulaskmine ja pärimusmängud, tutvustatakse vanu käsitöövõtteid ning toimuvad ka muuseumi-, keele- ja kunstitunnid. Võtame ette mitu matka ja loomulikult kohtume mitme toreda võru keele kõneleja ja õpetajaga.
Laagripäevade vältel saab kindlasti tuttavamaks Karilatsi Vabaõhumuuseum ja siinne väljapanek. Piilume muuseumi tagatubadesse, aga liigume palju ka värskes õhus ja õppimise vaheajal mängime üheskoos liikumismänge. Õhtuti teeme lõket, räägime jutte ja mängime-laulame. Neljapäeva õhtul, kui laager lõpeb, on muuseumi oodatud kõik lapsevanemad, vanavanemad ja õed-vennad – püüame laagrilistega ette valmistada lõbusa „aruande“ laagris tehtust ja kogetust.
Laagris osalemine maksab 45 eurot lapse kohta, ühe pere lapsed saavad allahindlust. Laagrisse tulija peab peale isiklike hügieenivahendite ning ilmale vastavate rõivaste ja jalanõude ühes võtma magamiseks vajaliku küljealuse ja magamiskoti. Magame põrandal ja kõik koos samas ruumis. Lisaks tavapärasele hommiku-, lõuna- ja õhtusöögile saab muuseumipoest osta jäätist, mahlajooke ja kakaod.
Laagrisse registreeruda ning täpsemat infot saab telefonidel 797 0310, 5801 8601 ja e-posti aadressil polvamaa@wi.ee.
Võru keele laagrit Karilatsis toetavad Võru Instituut, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.
Marge Luude
muuseumiõpetaja Karilatsi Vabaõhumuuseumis
Võru keele laager Karilatsis
29 aprill, 2024
Laagripäevade vältel saab kindlasti tuttavamaks Karilatsi muuseum ja siinne väljapanek, piilume ka muuseumi tagatubadesse, liigume palju värskes õhus ja õppimise vaheajal mängime üheskoos liikumismänge. Õhtuti teeme lõket, räägime jutte ja mängime-laulame. Neljapäeva õhtul, kui laager lõpeb, on muuseumi oodatud kõik lapsevanemad, vanavanemad ja õed-vennad – püüame laagrilistega ette valmistada lühikese lõbusa „aruande“ laagris tehtust ja kogetust.
Laagris osalemine maksab lapsele 45 eurot, ühe pere lapsed saavad allahindlust. Laagrisse tulija peab peale isiklike hügieenivahendite ja ilmale vastavate rõivaste ning jalanõude ühes võtma magamiseks vajaliku küljealuse ja magamiskoti. Magame põrandal ja kõik üheskoos samas ruumis. Lisaks tavapärastele hommiku-, lõuna- ja õhtusöökidele saab muuseumipoest osta jäätist, mahlajooke ja kakaod.
Laagrisse registreeruda ning täpsemat infot saab telefonidel 7970 310, 5801 8601 või e-posti aadressil polvamaa@wi.ee.
Suvine võru keele laager Karilatsi Vabaõhumuuseumis on juba üle kümneaastane traditsioon. Laagrit toetavad Võru Instituut, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.
Marge Luude
muuseumiõpetaja
Karilatsi muuseumis algab suvehooaeg
29 aprill, 2024
Traditsiooniliselt tutvustavad meie ajutised näitused muuseumi kogusid. Selle aasta näitusega koolimajas „Pesu või mõsu“ väärtustame meie mitmekesist kultuuriruumi, mille üks osa on pesukultuur.
Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub taas kaasa lööma heina- ja põllutöödel. Augustis ootab huvilisi kolmepäevane võru keele laager ja toimuvad ka suvevaheaja ühepäevalaagrid.
Tänavu on Tartu Euroopa kultuuripealinn. Karilatsi Vabaõhumuuseum osaleb kultuuripealinna põhiprogrammi projektis „Pärandoskuste taaselustamine“: õpime tundma taimi ja tegema puutööd, aga kasvatame ka kanepit. Kevadest sügiseni on huvilistel võimalik osa saada kiukanepi külvamisest, kasvatamisest, koristamisest ja esmasest töötlemisest.
Muuseumi tuulikus on alates 18. maist Saverna kooli õpilastööde näitus ja rahvamajas muuseumi ajalugu tutvustav fotonäitus. Juunis ja juulis etendub muuseumis Miksteatri suvelavastus „Rongirüüv“.
Avatud on muuseumi pood, külalistel on võimalik teha mõnus kohvipaus koos jäätisega vabas õhus. Kuni sügiseni oleme avatud iga päev.
Külasta Karilatsi Vabaõhumuuseumi alates 2. maist ja saa osa endisaegsest eluolust!