Külä laul ja häll lindas
30 aprill, 2025
Vana-Võromaa rahva kogunemispaigad ja meelelahutustraditsioonid olid rohkem kui lihtsalt ajaviide: need kujundasid ja kinnistasid ühiskondlikke suhteid ning võimaldasid ühiselt nii tööd teha kui ka pidutseda.
Kiigeplatsid toetasid noorte sotsialiseerumist ning pakkusid võimalusi paarisuhteid luua. Kõrtsid olid mitmeotstarbelised keskused, kus said kokku kaubandus, meelelahutus ja poliitilised arutelud, samas tõid sealsed kokkusaamised liigse alkoholitarbimise tõttu kaasa ka sotsiaalseid probleeme. Talgud sidusid omavahel töö ja meelelahutuse, tugevdades kogukondlikku ühtsustunnet. Laadad olid olulised nii kaubanduslike kui ka sotsiaalsete kontaktide loomise kohad, kus toimusid kultuurivahetus ja ühised pidustused.
Ka puskariajamine, kuigi mitteametlik ja sageli varjatud tegevus, mängis seltsielus oma rolli, oli osa pidudest ja omavahelisest läbikäimisest, tuues endaga samas kaasa võimude sekkumise ning moraaliprobleemid.
Üldiselt peegeldasid need kogunemispaigad maarahva eluolu, väärtushinnanguid ning kogukondlikku identiteeti 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni, aitasid hoida alal traditsioone ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid kogukonnas.
Suvel ootab lapsi võru keele laager
29 aprill, 2025
Sellel suvel toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis taas traditsiooniline võru keele laager: 25.–27. juunini oodatakse laagrisse Mehkamaa lapsi ja 29.–31. juulini kõiki, kes on võru keele laagris juba käinud või mõelnud sellest, et võiks oma kodukandi laagris osaleda. Laagrisse on oodatud põhikooliõpilased. Laager on ööbimisega, kavas on sportlikud ja loomingulised tegevused, matkad ja lõkkeõhtud, muuseumitunnid ja keelekümblus. Varasem võru keele oskus ei ole vajalik. Registreeri juba nüüd: polvamaa@wi.ee või tel +372 79 70 310; +372 58 018601 Laagri osalustasu on 50 €. Hinna sees on tegevused, majutus ja toitlustus. Ühte laagrivahetusse mahub 20 osalejat.
Laagrit toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Karilatsi muuseum on lasterühmadele valla
29 aprill, 2025
Karilatsi Vabaõhumuuseum asub maalilise ja vaheldusrikka maastikuga Postitee ääres Põlvamaal. Tundub, et siin on aeg justkui peatunud, sest enamik muuseumi hooneid on oma asukohas seisnud üle saja aasta. Siin saavad kokku kaunis loodus, ajalugu ja ühe väikse vallakeskuse lood.
Terve koolipäev Karilatsis. Karilatsi Vabaõhumuuseumi territoorium on 5 hektarit suur ning siin on külastamiseks avatud üle kümne hoone. Miks mitte tulla Karilatsi terveks koolipäevaks!? Meie pakutavast saab valida sobiva muuseumitunni või -tunnid ning ühendada muuseumitemaatika mõne selle päeva ainetunniga – olgu selleks siis matemaatika, emakeel, liikumine või midagi muud. Söögivahetunnil võib katta piknikulaua ning lõpetada koolipäeva mõnusa puidust, lõngast või riidetükkidest meisterdamisega. Või õppida hoopis mõnda vana töövõtet – vikatiga niitmist, vokiga ketramist või paelapunumist. Päeva ülesehituse saab läbi arutada: kasulikke nõuandeid jagab Karilatsi muuseumiõpetaja, kellega tuleks enne kokku leppida nii koolipäeva aeg, kestus kui ka sisu. Muuseumi avarale maa-alale mahub korraga ära ka mitu klassitäit õppureid – koos leiame alati lahenduse.
Viimase koolikella pidu. Karilatsi Vabaõhumuuseumi süda ning kõige tähtsam hoone on Karilatsi algkooli maja, mis on ehitatud 1889. aastal. Tunnid kestsid siin kuni 1972. aasta kevadeni ja kahtlemata võib vanas koolimajas korraldada ka viimase koolikella tunni põhikooli või gümnaasiumi lõpetajatele. Aegu näinud klappidega koolipingid kutsuvad istet võtma ja koolipreili juhendusel saab tindi ja sulega paberile kirja panna nii mõnegi olulise mõttetera kooliajast, teha lõputult tindiplekke ja anda oma kirjatööle hinnang „õige hääst“ kuni „kehvani“. Muuseumi piknikuplatsidel saab lõpetada päeva toreda grillipeoga ning astuda seejärel värskest õhust ja linnulaulust ammutatud energiaga julgelt vastu lõpueksamitele.
Kooli- või lasteaialõpu piknik koos muuseumitunniga. Samamoodi võib muuseumis tähistada lasteaia või kooliaasta lõpetamist. Kaasa võib võtta ka lastevanemad. Koos saab osaleda orienteerumismängus või vana aja mängude tunnis ning lõpetuseks jooksmisest ja mõistatamisest puhata, grillides lõkke ääres vorstikesi.
Muuseumitund maksab 3 eurot õpilasele. Valides mitu muuseumitundi, kujuneb hind veidi kõrgemaks. Muuseumi maa-ala ja piknikuplatsi kasutus on tasuta. Kokkuleppeid saab teha telefonil 5801 8601 ja 797 0310 või kirjutada e-aadressil polvamaa@wi.ee.
Munapühade perepäev Karilatsis
28 märts, 2025
Kevadine koolivaheaeg langeb sel aastal kokku vaikse nädalaga – nii kutsutakse nädalat enne lihavõttepühi –, mil võib võtta ette käigu Karilatsi Vabaõhumuuseumi. Kolmapäeval, 16. aprillil alates kella 11st ootame peresid munapühade perepäevale, kus saab selle toreda kevadise püha kohta rohkem teada.
Avatud on enamik muuseumihooneid, tutvume lihavõttepühade traditsiooniliste toitudega, uurime, milliseid kombeid järgiti vaiksel nädalal ja miks on pühal nii mitu erinevat nime. Pühadeootuse juurde käivad ka kiikumine ja munaveeretusmäng. Soovi korral saab loodusmaterjalidega pühademune värvida ja selliselt käima lükata ühe mõnusalt kevadise nädalalõpu, samuti leida Karilatsi loodusest tuge kogu suveootusajaks.
Perepäeval osalemine maksab 3 eurot lapsele ning 6 eurot täiskasvanule. Lähemat infot perepäeva kohta saab telefonil 5801 8601 või kirjutades e-aadressil polvamaa@wi.ee. Perepäevale ei ole vaja eelregistreeruda.
TULE LIHTSALT KOHALE! OOTAME!
Kiigenädal Karilatsis toob suvehooaja lähemale
28 märts, 2025
Enne veel, kui suvehooaeg Karilatsi Vabaõhumuuseumis 2. mail alguse saab, jõuavad kätte kevade oodatuimad ja eestlaste ühed armastatumad pühad – lihavõtted. Munapühad, nagu neid rahvasuus kutsutakse, langevad tänavu jürikuu keskpaika – 18.–20. aprillile. See tähendab, et on juba loota-oodata ilusaid päikesepaistelisi päevi, soojakraade, kevadlilli ja kevadet.
Aga juba esmaspäevast, 14. aprillist alates pakub Karilatsi Vabaõhumuuseum harivaid tunde lastegruppidele. Traditsiooniline „Kiigenädal Karilatsis“ kutsub loodusesse, märkama kevade tulekut ning tegema ettevalmistusi saabuvateks pühadeks – ikka eesmärgiga, et kui pühad on nädalalõpul kätte jõudnud, siis teame, miks me mune värvime ja tuppa värskeid pajuoksi toome, käratsemist väldime ja pühapäeval sõpradele häid kevadpühi soovime.
Muuseumitunni alustuseks võtame ette munade värvimise looduslike materjalidega ning sel ajal, kui munad keema lähevad, teeme tiiru meie vanades elumajades, tutvume pühadetoitudega, kiigume ja mängime munaveeretusmängu.
Muuseumitunni lõpetuseks saab iga osaleja oma lapi sisse mähitud munakese kätte ja järgneb üllatusmuna avamine – mitte kunagi ei tea, milline üks taimse materjaliga ümbritsetud pühademuna välja näeb…
Enne lahkumist saavad lapsed muuseumi tsõõriplatsil mängida ning kodutööks kaasa töölehe.
Muuseumitund Karilatsi Vabaõhumuuseumis maksab lapsele 3 eurot, õpetajad saavad muuseumi tasuta. Igal osalejal tuleks kaasa võtta toores muna. Vajalik on eelregistreerumine telefonidel 5801 8601, 797 0310 või aadressil: polvamaa@wi.ee. Aja saab kokku leppida ka meie kodulehel: karilatsimuuseum.ee.
Karilatsi koolimaja saab uue katuse
26 veebruar, 2025
1889. aastal valminud Karilatsi koolimajal on teatud aja tagant ikka katust vahetatud. Üks selline katusevahetus toimus 103 aastat tagasi. Ka toona valiti töövõtja samal moel, nagu seda praegu tehakse – vähempakkumise teel. Vallanõukogu valis töö tegija välja ja kinnitas töö tingimused, millega nõustumist valituks osutunu oma allkirjaga kinnitas. Vallanõukogu otsused protokolliti ja on säilinud tänaseni. Enam kui 100 aastat hiljem – märtsis 2025 – vahetatakse Karilatsi koolimajal taas katust.
Väljavõte 1922. aasta Karilatsi vallanõukogu protokollist. ERA.4604.1.5. Vallanõukogu protokolliraamat 1922–1924. Vallanõukogu otsuse järele 14. maist 1922 pr nr 6 p II järele sai täna koolimaja katuse välja pakkumine vähem pakkumiste teel välja pakutud järgmiste tingimuste all:
1) Vana katuse peab meistri ise lõhkuma, nii palju päevas, kui palju uut jõuab lüüa, korraga vana katust maha lõhkuda ei tohi
2) katus peab kolmekordne löödud olema
3) Rästas peab löödud täis paks olema
4) Nurgad korralikult löödud
5) Katuse otsa lauad uus panna, vald annab lauad, täkiseid tarvis tehe ei ole vaid lihtsalt
6) kui töö korralik ei ole, vastutab tööraha selle eest
7) Kui pool katust ära on löödud, saab meistri ¼ summast pakutud rahast kätte ja kui katus kõik peale löödud saab kogu summa kätte, kui töö nõukogu poolt vastu võetud
8) töö peab lõpule viidud olema 11. juuli 1922 a.
9) katuse mood on 7 jalaline süld
10) töö algus 19. juunist 1922. a.
Vähempakkumise teel võttis töö nende tingimustega omale August Janari p. Kelt 36 marga sülla löömise eest
Märkus:
- Vald annab naelad iga hariligu sülla löömise peale 1 nael naelu
Olen nõus: A Kelt /allkiri/
Eesti sünnipäevanädal Karilatsi Vabaõhumuuseumis
29 jaanuar, 2025
Nädalal enne Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva – 19.–21. veebruaril – kutsub Karilatsi Vabaõhumuuseum nii väikseid kui ka suuri kooliõpilasi osa saama pidupäevale pühendatud muuseumitunnist „Palju õnne, Eesti!“. Nii Punaku talus kui ka Karilatsi vanas koolimajas on tore vaadata tagasi möödunud aastatele meie kodumaa ajaloos, otsida esemeid ja fotosid, mis jutustavad meie riigis toimunust. Arutleme teemal, mis on meie riigi ja rahva sümbolid ning milliseid Eesti elus olulisi sündmusi võiks teada, mäletada või meenutada. Meisterdame sünnipäevakaardi. Muuseumitund kestab poolteist tundi, vajalik on eelnev registreerimine telefonidel 5801 8601, 797 0310 või e-kirjaga polvamaa@wi.ee.
Küünlapäev on andnud nime kogu veebruarikuule
29 jaanuar, 2025
Küündlepäiv küle pääl, tennüs talvõ hara pääl. (Kanepi)
Vanal ajal tehti kõrtsis kaupa uute suviste teenijate-sulaste asjus. Küünlapäev on üks paljudest aastaringi maarjapäevadest ja seega ka naiste püha. Küünlapuna – marjadega punakaks toonitud joogi rüüpamine andis tervist ja jaksu töötegemisel. Vanasti olid naistel selleks ajaks ketrustööd lõpule viidud ja alustati kangakudumist – üsna loogiline, et nende tööde vahetuse ajal tehti väike lõõgastuspaus.
Küündlebä läki veret jooma, õlut vai mõdu, et sis olõt verrev kõik aastaig. (Hargla)
Ka usuti, et just küünlapäeval valatud küünlad põlevad eriti heleda leegiga. Mine sa tea, vahest toob vastse elektrilepingu sõlmimine just küünlapäeval ka soodsamad hinnatingimused?!
Parem oleks, kui küünlapäev oleks päikseline ja külm – see ennustas vanasti head saagiaastat ehk võis kindel olla, et söögilaud saab kaetud. Tänavu talvel tuleb vaid loota, et küünlapäeva ilm päris vihmane ei oleks – see annaks tänaste maksutõusude ja majandussurutise taustal vähekegi põhjust optimismiks.
Karilatsi raamatukogu lõpetab tegevuse
23 detsember, 2024
Karilatsi viimane vallavanem Robert Vanatare on 1925. aastal meenutanud: „Sel ajal oli raamatukogus ligi 800 köidet, alates põnevusromaanidest, Siuru väljaannetest ja 1905. a järgsete ning I maailmasõja aegsete ja järgsete ühiskondlik-poliitiliste brošüürideni. Niikaua, kui ema mulle neid tõi, oli siin ikka mingisugune valik tema ja kooliõpetaja proua maitse järele, sest ema tõi peamiselt neid raamatuid, mida kooliõpetaja proua soovitas. Varsti pääsesin ma raamatutele ise ligi, sest ema liikmekaardiga avanes mul võimalus neid ise tuua. Nüüd ahmisin ma kõike, mida veel loetud polnud ja mis kätte juhtus.“
Karilatsi raamatukogu oli viimane omaaegse Karilatsi valla rohkem kui 15 asutusest, mis siiani tegutses, kuid nüüd uksed suleb.
Saanid, reed Karilatsi talveteel
2 detsember, 2024
Kui jõuluvana on kingid välja jaganud, kõht jõuluaegsest heast-paremast punni söödud ning tunde teleka või arvuti ees veedetud, on aeg end veidi liigutada. Selleks kutsub Karilatsi Vabaõhumuuseum reedel, 27. detsembril hobusõidupäevale. „Saanid, reed Karilatsi talveteel!“ on traditsiooniline perepäev, mil kella 12–15 saab muuseumis teha saanisõitu toreda hobusega Aurik, proovida lasta liugu puusuuskadel ning vanade kelkudega. Kosutuseks on lõkkel valminud vaarikavarretee. Taredes aga toimetavad näärisokk ja lahke pererahvas. Õlgedes saab mängida jõulumänge ja mõistatada, Punaku talu soojas kambris räägime jõulujutte, ennustame ja kaunistame piparkooke. Päevapääse maksab 5 eurot, allameetrimeestele on sissepääs prii. Lisainfot päeva kohta saab telefonil 5801 8601 ja 797 0310 või kirjutades polvamaa@wi.ee. Lisaks peredele ootame lahkelt ka sõpruskondi. Oma tulekust võib meile märku anda, aga kohale võib tulla ka ette teatamata.
