Kutsu Karilatsi Vabaõhumuuseum veebi kaudu külla !

26 märts, 2021

Muuseumitund kestab üldjuhul 20–30 minutit, kokkuleppel on võimalik tundi ka pikendada.

Muuseum pakub välja järgmised teemad:

  • Kevad/suvi/sügis/talv rahvakalendris ja tähtpäevakombestik (kõik vanuseastmed)
  • Tööd ja toimetused talutares (meeste ja naiste tööd) (lasteaed, I kooliaste)
  • Mustrimaailm (lasteaed, I kooliaste)
  • Mis on rahvarõivas? (lasteaed, I kooliaste)
  • Sümbolid ja märgid rahvakunstis (II, III kooliaste, gümnaasium)
  • Talurahva eluolu 19. sajandi Eestimaal (II, III kooliaste, gümnaasium)
  • Vallakohtud ja talurahva omavalitsuse kujunemine (III kooliaste, gümnaasium)

Kutsuja võib teema ka ise välja pakkuda.

Lisainfo ja kokkulepped telefonidel 7970 310 ja 5801 8601 või e-postiga polvamaa@wi.ee.


Richard Roht – 130 aastat kirjaniku sünnist

26 märts, 2021

Tulevane kirjanik sündis seitsmelapselise pere viimase lapsena. Peres olid vennad Gustav, Voldemar, Jaan ning õed Liisi Alviine, Julie ja Emilie. Richard oli kuuene, kui ema Ann suri. Suure pere isa oli karm mees, kes ei näinud elus suurt midagi muud peale töö. Väike Richard õppis esialgu kohalikus küla- ja vallakoolis, hiljem Võru linnakoolis, Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Valga Reaalkoolis. Ta elas kirjanduslikke katsetusi tehes Tartus, Peterburis ja Helsingis, läbis ohvitserikursused ning osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Kirjanikuna tegutses Roht Berliinis, Tartus ja Tallinnas.

 

Rihard Rohu sulest on ilmunud laste- ja loomajutte:

„Suvised rõõmud“ (1936, 1994);

„Kaks poissi puhkusel“ (1949);

„Laanekohus“ (1928);

„Jäneste pulmad“ (1946, 2002);

„Väikesed rändurid“ (1934);

„Noor elulaevnik“ (1934);

„Väleküüs ja Tuhknai“ (1935);

„Võrukael“ (1945);

„Kergeusklik tihasepoeg“ (1947);

„Vetepojad“ (1934);

„Kodus ja metsas“;

„Ahnuse palk“ (1947);

„Mäger Urask“ (1947)

 

Eesti Vabariigi ajal asus kirjanik rajama asunikutalu Sangastes, kuid sellega seotud vekslivõltsimine viis ta aastatel 1930–1932 vangi. Pärast vabanemist tegutses Richard Roht kirjanikuna Tallinnas, kus ta 1950. aastal suri. Ta on maetud Metsakalmistule.

 

 


Tants koolipinkide ümber sada aastat tagasi

25 veebruar, 2021

 

Karilatsi valla (toimis 1920–1939) dokumente säilitatakse rahvusarhiivis ja neist võib valla igapäevaelu kohta palju põnevat leida.

Näiteks tuli vallanõukogu 17. oktoobril 1922 kokku, et arutada Võru maakonna haridusosakonnast saabunud kirja (nr 24590 11. oktoobrist 1922). Selles juhitakse tähelepanu, et Karilatsi algkooli juures oleks vaja korrastada väljakäigukoht ja juurde tuleks soetada viis koolipinki.

Ametimehed arutasid maakonnast tulnud soovitusi. Pärast arutelu tehti otsused, mis on protokollitud ning riigiarhiivis säilitatud. Otsustati, et kooli väljakäigukoht tuleb korda seada ja puhastada. Koolipinkide üle arutleti aga põhjalikumalt.

Karilatsi algkoolil oli sellel ajal 25 koolipinki ning kui kõik pingid olid korras ja igas pingis istus kolm last, siis jagus ruumi 75 lapsele. Õpilaste nimekirjas oli aga 80 last – seega oleks olnud juurde vaja kolme pinki. Lisaks kohalikele õppis koolis ka Valgjärve valla lapsi, kuid kuna sealsed võimumehed olid keeldunud oma õpilaste eest Karilatsi vallale tasumast, siis neile pinke osta ei soovitud. Nii tehtigi otsus muretseda juurde vaid kolm pinki. Otsus protokolliti ja pingid telliti ära. Mõne kuu pärast maksis vald pinkide eest kohalikule puutöömeistrile kokku 1800 marka.

ERA.4604.1.5 Vallanõukogu protokolliraamat 1922–1924.

Karilatsi Vabaõhumuuseum ootab vana klassituba ja koolipinke vaatama tööpäeviti kella 9–16.

 

Huviline saab ise digimaterjalidega tutvuda https://www.ra.ee/vallakohtud/


Kiigenädal Karilatsis

25 veebruar, 2021

Lihavõtted on ühest küljest kiriklik püha, samal ajal on pidupäevad pakkunud ka kevadeootuse lusti. Nii otsimegi loodusest kevademärke ja „linnupesi“, kuhu on peidetud nuputamisülesanded. Ülesannete lahendustest saab teada, miks on pühal mitu nime, kui pikalt ja kuidas pühi peetakse. Anname korraks hoogu ka kiigele ja mõtiskleme, kuidas pühade tähistamine on ajas muutunud. Lõpetuseks saab igaüks lahti pakkida oma pühade „üllatusmuna“.

Eelregistreerimine telefonidel 797 0310, 5801 8601, e-kirjaga aadressil polvamaa@wi.ee või kodulehel. Osalemine maksab lastele/noortele 3 eurot, täiskasvanutele 5 eurot. Saatva õpetaja, bussijuhi jaoks on osalemine tasuta. Osalejal tuleb kaasa võtta ka üks toores muna.


Eesti sünnipäevanädal

27 jaanuar, 2021

Näitustel Karilatsi vanas koolimajas tuleb lahendada Eesti-teemalisi ülesandeid ning otsida vihjeid meie kodumaa möödaniku kohta. Meisterdame ka piduliku sünnipäevakaardi. Tunnis osalemiseks on vaja eelregistreeruda.

Koolivaheaja nädalal saab aga tulla muuseumi kas üksi, koos sõprade või perega. Eesti-teemaline otsimismäng pakub võimalust mõistatusi ning ülesandeid lahendada ja koolimaja teisel korrusel meisterdada. Kui võtad ühes kelgu või liulaua, saad lõpetuseks Karilatsi lumistel nõlvadel veel hilise vastlaliugi lasta.

Eelregistreerimine telefonidel 797 0310, 5801 8601, e-kirjaga aadressil polvamaa@wi.ee või kodulehel. Osalemine maksab lastele/noortele 3 eurot, täiskasvanutele 5 eurot. Saatev õpetaja ja bussijuht pääsevad muuseumitundi tasuta. Koolivaheaja mängus osalemiseks on vaja lihtsalt kohale tulla ja muuseumipilet osta (laps/noor 2 eurot).


Karilatsi liuguma!

27 jaanuar, 2021

Peale liulaskmise oli vanarahval vastlapäeval muidki traditsioonilisi ettevõtmisi. Tulles Karilatsi Vabaõhumuuseumi, saad ülevaate sellest, miks ja kuidas on nii Eestis kui ka mujal maailmas vastlapäeva tähistatud, kuidas on vastlapäeva veel kutsutud ja mida head toob liulaskmine. Katsume ka linataimi, keerutame vastlavurri ning lõbutseme lumes. Muuseumitund kestab 1,5 tundi. Kaasa võib võtta oma liulaskmisvahendid.

Eelregistreerimine telefonidel 797 0310, 5801 8601, e-kirjaga aadressil polvamaa@wi.ee või muuseumi kodulehel. Osalemine maksab lastele/noortele 3 eurot, täiskasvanutele 5 eurot. Saatev õpetaja ja bussijuht pääsevad muuseumitundi tasuta. Soovi korral saab muuseumi tellida ka vastlatoitu.

Tuleb vaid loota, et ilmataat jätab selle aasta vastlapäevaks lumekorra liumäele alles.


Vana Võromaa muuseumide muuseumitunnid

12 jaanuar, 2021

Vana-Võromaa muuseumid pakuvad kooliõpilastele ja lasteaialastele põnevaid muuseumitunde ja teemapäevi, kus lapsed saavad koguda tarkusi hoopis teisiti kui klassitoas õppides. Õpetaja, kes sa soovid oma õppeainet lastele põnevamalt õpetada, tule oma õpilastega muuseumisse õppima.

Muuseumitunnid ja haridusprogrammid on välja toodud klasside kaupa ja infolehel on näidatud muuseumitunni seos õppeaine ning teemaga. Rohkem infot Karilatsi Vabaõhumuuseumi muuseumitundide kohta leiate vasakpoolselt menüü ribalt (külastajale ja muuseumitunnid).


Talvehooajal muuseumis: sõrmus aitab meenutada

29 detsember, 2020

Kunstnik Vanda Juhansoo 125. sünniaastapäeval, aastal 2014, jõudis Karilatsi Vabaõhumuuseumi kogusse tema sõrmus. Selle annetas muuseumile Haapsalus elav kunstisõber ja kauaaegne galerist Aita Mölder, kes oli hoidnud väärtuslikku eset peaaegu viis aastakümmet – ajast, mil kunstnik suri.

Aita Mölder töötas 1966. aasta suvel Tartu Maarjamõisa haiglas, kui sinna toodi ravile tarbekunstnik ja kunstiõpetaja Vanda Juhansoo. Aita sõbrunes Vandaga ning tänutäheks hoolitsuse eest soovis kunstnik kinkida talle oma sõrmuse ja kõrvarõngad. Aita ei tahtnud nii kallihinnalist kingitust vastu võtta ja jättis ehted Vanda voodi kõrvale öökapile. Hommikul, kui Vanda oli operatsioonile viidud, leidis Aita sõrmuse voodi alt, kõrvarõngad olid kadunud. Et sõrmus kaotsi ei läheks, võttis ta selle enda kätte kavatsusega kallis ese Vandale pärast operatsiooni tagasi anda. Seda võimalust kahjuks ei tulnud, sest tagasi palatisse Vanda ei jõudnudki, jõudis hoopis viimsesse rahupaika, oma Valgemetsa „võluaeda“.

 Nii jäi sõrmus 48 aastaks Aita kätte hoiule. Kõrvarõngaste saatus on aga teadmata.


Meisterdamise ja mõistatamise päevad Karilatsis

29 detsember, 2020

Muuseumiõpetaja Marge juhendusel saad värviliste pliiatsitega isikliku nimemustri joonistada ning seejärel samades värvides õnnepaela meisterdada või paelast õnnepildi kujundada. Uue aasta hakul on just õige aeg endale midagi head loitsida või soovida ning selleks sobib hästi oma kätega tehtud talisman. Lisaks saab koolimajas ringi vaadata, uurida näitusi „Kuke kannul kooliteel” ja „TEE või KOHV” ning loomulikult tindi-sulega kirjutada, proovida krihvli kriuksumist tahvlil ja nuputada, mõistatada, arvata ja arvutada.

Koolivaheaja tegevustest osasaamiseks tuleb osta muuseumipilet ja olla avatud loomingule. Töötuba on avatud esmaspäevast, 4. jaanuarist kuni reede, 8. jaanuarini kella 11–14. Lisainfot küsi telefonidel 797 0310 ja 5801 8601.


Põnev leid kaardikogus

24 november, 2020

Tavapärast inventuuri tehes tuli muuseumi kaardikogust välja põnev leid. 1948. aastal osteti Karilatsi algkoolile Euroopa 9. sajandi seinakaart (mõõtkava 1:3500000). Seinakaardi teisele küljele oli kleebitud Nõukogude Liidu (NL) füüsiline kaart. Tänavu selgus lähemal uurimisel, et see on kleebitud eestikeelsele kaardile. Kuna NLi füüsiline kaart sarnanes juba kogus oleva kaardiga, otsustati peale kleebitud kaart eemaldada.

Eemaldatud NLi kaardi alt tuli välja 1937. aasta Lätimaa kaart (P. Mantnieki kartograafilise instituudi väljaanne). Selgus, et nõukogudeaegsed kaardid olid kleebitud Lätimaa originaalkaardi mõlemale küljele.

Leitud kaarti saab vaadata: https://www.muis.ee/museaalview/388377


Broneeri külastus

    Vaata ka

    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid