Karilatsi Vabaõhumuuseumis on suvel vaadata varakambrinäitused

22 mai, 2020

Ei tee- ega kohvijoomine pole põline eestlaste tava, mõlemad on jõudnud Eestimaale alles üle-eelmisel sajandil mõisa-, linnakultuuri ja teiste rahvaste kaudu. Näitus „TEE * VÕI * KOHV“ toob aga muuseumi varakambrist välja sinna kogutud samovarid, kohviveskid, brennerid ja muudki nende jookide valmistamise ja tarbimisega seotut. Kui Eestimaa taludes valmistati teed vaarikavartest jt rohtudest, et tõvest lahti saada ning kohviubasid asendasid viljaterad ning sigur, siis nende kahe vahele jäävat võid sai talupoeg leivale määrida haruarva. Võitükid pakiti paberisse ning viidi linna- ja mõisasakstele, kes väärt toidupoolise eest meeleldi oma kukrut kergendasid. Seega siis kõneleb muuseumi suvehooaja näitus küll talurahvakultuuris teada-tuntud asjadest, millega aga eesti talupojal ometi asja ei olnud.

Muuseumi käsitöötarre, mis kohati ka suvist magamisaita meenutab, on varakambrist välja toodud vanarahva „unenäopüüdjad“ – kaunist voodipesu ning öörõivaid. Sarnaselt koolimaja näitusele on siingi tegemist peenemate kommetega, sest talutares polnud sageli voodeidki rääkimata voodipesust. Küll aga tulid muutused 20. sajandi kolmandal kümnendil, kui maanaiste seltside korraldatud kursustel tutvustati pereemadele mustri- ja lõikelehti ja rõhutati kodu kaunistamise vajadust. Jäägu igaühele mõtisklemiseks, kas tänapäeva e-poest tellitud trükimustriline tekikott või padjapüür toob kaunimad unenäod kui vilgaste näppudega ööpesule kaunilt kinnitatud heegelpits.

Hooajanäitused jäävad vaadata terve suve, mil muuseum ootab külastajaid iga päev.

Teksti koostas Marge Luude


Videotutvustused

11 mai, 2020

mõistatamismäng 1

mõistatamismäng 2


Virtuaalnäitused!

30 aprill, 2020

VIRTUAALNÄITUSED !

Meie virtuaalnäitused ootavad külastamist:

Karilatsi vald _virtuaalnäitus 1
– MUUSEUM LÄBI LILLEDE
https://karilatsimuuseum.ee/wp-content/uploads/2020/04/virtuaalnaitus-muuseum-labi-lillede.pdf
– KOOLIMAJAD https://karilatsimuuseum.ee/wp-content/uploads/2019/04/virtuaalnaitus-koolimajad.pdf
– VANDA JUHANSOO LILLEDE GALERII https://karilatsimuuseum.ee/wp-content/uploads/2019/05/virtuaalnaitus-lillede-galerii.pdf
– 200 AASTAT PÄRISORJUSE KAOTAMISEST LIIVIMAAL https://karilatsimuuseum.ee/wp-content/uploads/2020/03/karilatsimuuseumi-virtuaalnaitus-parisorjuse-kaotamine.pdf


Kevadine maastikumäng Karilatsis

29 aprill, 2020

Kevadine maastikumäng Karilatsis lõimib erinevaid õppeaineid

Karilatsi maastikumängus saab osaleda väikeste seltskondadena, samuti perega. Maastikul tuleb liikuda paarikaupa, otsida salakirja järgi peatuspaiku ning igas peatuspaigas leida ja lahendada ülesanne. Kui kõik kontrollpunktid on leitud ja mängu algusse tagasi jõutud, saavad osalejad tõdeda, et on:

–           jalutanud mõnusas muuseumipargis,

–           saanud kopsudesse portsu värsket Karilatsi õhku,

–           jõudnud ehk möödaminnes lonksata veidi karget allikavett,

–           tutvunud samal ajal enamiku muuseumi hoonetega,

–           saanud teada midagi iseloomulikku muuseumi väljapaneku kohta.

Maastikumängu küsimused on ehk aidanud:

–           uuendada või värskendada teadmisi eluolust mineviku Eestimaal,

–           rikastada sõnavara,

–           proovile panna oma loogika ja arvutamisoskuse,

–           tõsta meeskonnavaimu ja parandada orienteerumisoskust.

Maastikumängu on muuseumis aegade jooksul mänginud õpilased ja sünnipäevaseltskonnad, aga ka suguvõsa kokkutulekul osalejad. Praegustes oludes on mäng eriti sobiv, sest ringi liigutakse väikeste rühmadena ning enamasti saab kontrollpunkti küsimusele vastata vabas õhus. Mängu saab tellida sobivas raskusastmes, seega saavad osaleda nii väiksemad kui suuremad. Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme noored saavad panna proovile ka oma võru keele oskuse, sest võimalik on valida võrukeelne mänguvariant.

Loo on kirjutanud Marge Luude

OLYMPUS DIGITAL CAMERA


Värviküllaseid pühi !

9 aprill, 2020

Tõusev päike pilvel tantsis;

Jänku majast majja vantsis;

päris muinasjutu moodi

lihavõttemune toodi.

 

Valik pühadekaart Karilatsi Vabaõhumuuseumi kogudest.

Lihav6ttepyhade kaardiesitlus


Katkujuttu vanast ajast

24 märts, 2020

Üks vahelugemine Põlvamaalt viimase aja viirusejuttude taustal

Uudiseid kuulates tulevad paratamatult mõttesse vanad katkujutud. Olgu siin avaldatud üks rahvaluule arhiivi jutukene Põlva külje alt Himmastest. Aga et lugemine veidi põnevam oleks, siis muutsime teksti piltlikumaks.

KATKUJUTT HIMMASTEST_pilttekst

 

 

Siin sama tekst ümberpanduna kirjakeelde:

Vanasti kõndinud katk mõnikõrd kitse või siku näol, mõnikõrd kassi või peni näol, mõnikõrd sõitnud tõllaga nagu suur saks, neli hobust ees.
Niiviisi sõitnud vana katk ükskord jälle vana halli siku näol, neli musta hobust ees, must kass kutsari asemel pukis, Mooste poolt teed mööda Himmaste küla poole. Seal kündnud Eoste küla maal üks mees oma noore hobusega maad. Kui katk sinna kohale jõudis, hirnus kündja hobune. Selle peale ütelnud sikk: “Ime! Ime! Varsad hirnuvad vainul!”
Kündja olnud aga vana tark mees, kes oli ilmas palju näinud, kuulnud ja õppinud, teadnud sellepärast ka, et kui katk oma sõnade peale vastust ei saa, siis kas sureb inimesi või loomi või tabab küla mõni muu õnnetus. Kostnud siis seepeale järgmiste sõnadega: “Ei see ole ime, et varsad vainul hirnuvad, vaat’ see on ime, et kits inimkeeli kõneleb.”
Katk süljanud kolm korda maha, pomisenud enda ette mõne arusaamatu sõna ja kihutanud Himmaste küla poole tuhatnelja edasi, nii kaua, kuni jõudis peaaegu külla sisse ühe kõivu juurde. Seal läinud tõlla üks ratas katki, ei ole enam kuidagi edasi saanud. Läinud siis külast ratast otsima. Küla rahvas aidanud katku hädast välja, andud tugeva ratta alla panna, sellepeale olnud teisel väga hea meel ja ütelnud külarahvale: “Et teie mind hea meelega hädast olete välja aidanud, seepärast teen minagi sellele külale head.”
Kõndinud kolm korda ümber küla ja ütelnud küla rahvale:
“Nüüd ei tule mingit suurt häda teie külale, ei sure ei inimesi ega loomi ega tule ka mingit suurt näljahäda.”
Istunud tõlda ja sõitnud kui tuul läbi küla edasi.
Sellest ajast saadik ei ole Himmaste külas enam kunagi mingit suurt suremist või katku olnud, seda kaske aga hakati sellest ajast Ristikõivuks kutsuma. Kask on küll juba ammugi ära kuivanud, aga maad, mis sealt kuhugi ei ole kadunud, kutsutakse tänaseni Ristikõivualuseks.


176 aastat vana käsikirjaline lauluraamat

20 veebruar, 2020

Karilatsi Vabaõhumuuseumis saab tutvuda käsikirjalise lauluraamatuga (PTM 25:3 Arh 20). Muuseumi põhikogusse vastuvõtmise akt on vormistatud 14. märtsil 1979. Ajahambast räsitud köidetud vihikust leiab talumees Peeter Plaki (snd 7.08.1813) käsitsi ümber kirjutatud piibliteemalised nummerdatud salmid viisil „Nüüd olgo ikkes iggawest“ aastast 1844. Vihiku paber kannab Räpina paberivabriku vesimärke. Köite esi- ja tagasisekülgedele on kirja pandud ka nimesid ja sünni- ning surmadaatumeid.


Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub Märtsikuu Põnevale pööningule

13 veebruar, 2020

Noorematele kooli- ja lasteaiagruppidele suunatud muuseumitund kerib end lahti Karilatsi rahvamaja Põneval pööningul. Kaminatule mõnusa praksumise saatel saab jutustatud nii mõnigi muinaslugu ja rahvapajatus ning üle vaadatud loos ette tulevad vana aja asjad. Ja kui on selgeks saanud, mis on oherdi või kraasid, siis tuleb need ju ka töösse rakendada ehk siis proovida ise mõnda vana aja tööd.
Sada aastat tagasi toimetas talurahvas märtsis veel nelja seina vahel ja ketrustöö või vöökudumise kõrval jooksis jutulõng, pajatati lugusid möödunust ning lasti laulu. Nii õppisid noored tubaseid töid tegema, jätsid meelde lood-laulud-mõistatused ja meie esivanemate pärand kandus põlvest põlve. Lõpetuseks käime ka juttude-lugude sünnipaigas rehetoas ja vaatame ringi vanas Karilatsi koolimajas.
Muuseumitund kestab 1,5 tundi. Vajalik on eelregistreerimine kodulehel, e-aadressil polvamaa@wi.ee või telefonidel 7970310, 58018601.

Teksti koostas Marge Luude



Küünlakuu Karilatsi Vabaõhumuuseumis

16 jaanuar, 2020

Muuseumitund „Palju õnne, Eesti!“ on pühendatud meie riigi sünnipäevale. Eesti Vabariigi sünd tõi Eesti ellu palju muutusi. Näiteks muutis ühtluskoolinõue Karilatsi Algkooli kõrgemaks ehk kuueklassiliseks algkooliks. Karilatsis kees elu: siin töötas kaks kauplust ja tegutses pank, arendati seltsitegevust. Vallareform, suur sõda ning nõukogude aeg mõjutasid kohalikku elu jälle omamoodi. Karilatsi koolimajas välja pandud näituste ja avatud hoidla esemekogu abil teemegi ringi peale sajandile ning arutleme, milliseid muutusi tõi kaasa Eesti Vabariigi taassünd. Väike maakoolimaja võib jutustada enam kui vaid kohalikust elust, tuleb ainult kuulata.
Kui sünnipäevapidu peetud, saab minna vastlaliugu laskma. Seda oleme alati teinud ka Karilatsi muuseumis. Vastlad ehk lihaheited tähistasid vanasti paastuaja algust. Eesti talupoeg paastust suurt ei hoolinud, aga jõulude ja aastaalgusega tühjaks saanud lihatünn muutis pere toidulaua niigi paastumisele vastavaks. Lõuna-Eestis söödi liugupäeval putru – siit tuleb ka pudrupäeva nimetus. Muuseumis teeme sel puhul loomulikult vastlavurri, ajame kada ja kui maa valge, saame liugugi lasta. Õues mängimiseks kõlbab aga ka rohetav murukamar. Selle kõigega loodame halva endast eemale peletada ning terveks järeltulevaks aastaks hea õnne kindlustada.
Koolivaheajaks pakub muuseum meisterdamist. Vanasti usuti, et vastlapäeval punutud pastlapaelad saavad eriti vastupidavad. Praegu loodame, et muuseumis punutud sõbrapaelad muudavad sõpruse eriti kindlaks. Kui sõbrapäev veebruarikuus on uue aja tähtpäev, siis küünalde tegemine küünlakuus on igivana komme. Eriti heledalt olevat põlenud just küünlapäeval, 2. veebruaril valmistatud küünlad. Ühtlasi vaatame üle muud valgus- ja soojuseandjad, mis enne põrandakütet ja LED-lampe tubadesse soojust ja valgust jagasid.
Toimekat tegutsemist leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis kuni märtsi alguseni.
Loo on kirjutanud Marge Luude


Mida Karilatsi muuseumis talvel teha saab

23 detsember, 2019

Kui talvine rahu katab maad ja valge vaip on laotunud üle Karilatsi muuseumi, olete ikkagi oodatud külla. Koolimaja teisel korrusel asuvas avatud fondis saab kuulata huvitavaid lugusid, meisterdada ja vaadata, mida köitvat on muuseumi varasalves. Samuti on huvilistel võimalus osa saada meie muuseumitundidest „Karilatsi koolitund“ ja „Tulmest museaalini“.
Rändtunniga „Muuseum kohvris“ läheb Karilatsi muuseum aga ise kooli ja lasteaeda, kultuurimajja või teemapäevale. Kohvritunnid tekitavad huvi muuseumi ja selle kogu vastu ning innustavad lapsi ümbruskonnas huvilisema pilguga ringi vaatama, sest iga möödunud päev on ju juba ajalugu.

Karilatsi Vabaõhumuuseum


Muuseumikaart

Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.

Broneeri külastus

    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid