Pillerkaar Postiteel

26 aprill, 2023

Kahjuks jääb Postitee Pillerkaar sellel aastal ära.

 10. mai seisuga on Postiteel asjalood sellised, et Postitee Pillerkaar jääb ära, sest toimumise ajaks on Postiteel suletud 3 silda. Ja ümbersõidud suunavad liig kaugele Postiteest. 
Endiselt on Postitee maailmale avatud läbi internetilehekülje www.postitee.ee
ning sotsiaalmeedias https://www.facebook.com/PostiteeLoodetavasti  muutub Postitee peale seda sildadeehitust veel kenamaks, et saaks soovida veel rohkem:
Liikugem mööda Postiteed

Täpsem info:
Aivar Täpsi
aivar@postitee.ee
5136470

Laupäeval, 20. mail pillerkaaritab kogu ajalooline Postitee. Pidupäev saab alguse kell 10 ja kestab õhtuni. Karilatsi Vabaõhumuuseumis läheb pillerkaar sujuvalt üle muuseumiööks. Osaleda saab muuseumipääsmega. Pillerkaari ajal saab külastada mitut vana Võru-Tartu tee äärset talu ja asutust. Ka muuseumi Karilatsis on kõik huvilised teretulnud. Meie kevadiselt värske sisustuse saanud hooned on valmis külalisi vastu võtma, uued näitused ootavad uudistama koolimajas, käsitööaidas ja veskis ning suitsusauna uksest tuleb tossu.

Tänavu on Eestis liikumis- ja ka sauna-aasta ning just need teemad sisustavad muuseumi suvehooaega ning on tähelepanu keskmes ka „Postitee pillerkaari“ ajal.
Kooliõuel saab kogu päeva vältel harrastada liikumismänge: keksukast kutsub hüppama, kepphobused traavi jooksma, ootel on kargud, hularõngad jpm. Muuseumialal liikudes saab mängida muuseumiöö liikumismängu „Liigu – leia – liiguta ajusid!“ Vapraid mängijaid ootavad ka väiksed autasud. Loomulikult on avatud muuseumipood, kust saab osta kohvi, jäätist, jooki ja näksimist ning suveniire. Tule ja pillerkaarita koos meiega!


Koos maiga algab suvehooaeg

26 aprill, 2023

Karilatsi Vabaõhumuuseum on alates 2. maist taas avatud iga päev – algab suvehooaeg. Juba mais ootavad huvilisi lisaks püsiekspositsioonile uued väljapanekud: tuulikus saab vaadata Kauksi kooli õpilaste töid ja alates 15. maist on muuseumi rahvamajas avatud Põlvamaa liikumisharrastusi tutvustav fotonäitus. Mõistagi saab Karilatsis endiselt õppida ja harjutada töövõtteid, mida vanasti igapäevaelus vaja läks.

Suvehooajal ootab Karilatsi Vabaõhumuuseum kaasa lööma heinaniitmisel ja kaarutamisel, tuleb puutöö-õpituba ning traditsiooniline kolmepäevane võru keele laager, lisaks ühepäevased koolivaheaja laagrid.

Aasta 2023 on Eestis sauna-aasta ja meiegi suitsusaun ootab uudistajaid. Juba mai lõpus toimub koolitus, kuidas valida suitsusauna kerisekive, nii mõnegi suvise teemapäeva sisuks on saun ja saunakombed.

Käsitööaidas saab vaadata käterätikuid muuseumi kogust ning koolimajas suvenäitust muuseumi nii-öelda köögipoolelt. Möödunud aasta oli muuseumile hea: lisandus palju esemeid, fotosid ja dokumente. Mõned annetused olid erilised, mõned põnevad – suvehooaja näitusel on valik neist näha ehk saab aimu, kuidas tulmest saab museaal.

Muuseumi tuulikut ilmestab näitus Kauksi kooli õpilastöödest. Paraku on Kauksi kool üks neist väikekoolidest, mis sellel kevadel oma uksed sulgeb. Olgu see väljapanek väikseks järelehüüdeks.

Muuseumi rahvamajas saab 15. maist vaadata fotonäitust, mis tutvustab Põlvamaa liikumisharrastusi.

Juba maikuus ootavad huvilisi traditsioonilised sündmused – muuseumiöö ja „Postitee pillerkaar“.

Avatud on muuseumipood. Külalistel on võimalik teha mõnus kohvipaus koos jäätisega vabas õhus.

Tule külla Karilatsi Vabaõhumuuseumi alates 2. maist ja saa osa elust eelmisel sajandil!


Muinasjutukohver raamatukogus

27 märts, 2023

Reedel, 28. aprillil kolib Karilatsi muuseumi muinasjutukohver Põlva Keskraamatukogu hubasesse rüppe. Kohvrisse on pugenud esemed muuseumikogu riiulitelt, ühtlasi on need ühel või teisel moel osalised Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttudes.

Fotomeenutus aastast 2017, kui muinasjutukohver käis Ahja raamatukogus.

 


Lihavõttepühad Karilatsis

27 märts, 2023

Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub lasteaia- ja noorema astme koolilapsi 3.–6. aprillini tutvuma munapühade kombestikuga.

Vaikne nädal on Karilatsis traditsiooniliselt olnud kiigenädal, sest sajandeid oli Lõuna-Eestis tavaks teha just kevadpühadeks korda külakiik. Neiud, kes suurel pühal ehk ülestõusmispäeval kiikuma tulid, tõid kiigemeistritele kaasa värvitud mune.

Juba see, et ühel pühal on nii mitu nime, annab kinnitust, et tegemist on olulise tähtpäevaga aastaringis. Lihavõtted ongi alati olnud rõõmupüha: talv on möödas ja looduses on tärkamas uus elu. Päike käib kõrgemalt ja vabadel hetkedel saab lustida vabas õhus – rehetare tahmased seinad ei piira enam. Küllap nii võisid tunda meie esiemad ja -isad ning muuseumiski on plaanis vanaemade kombel mune värvida, kiikuda, joosta ja „linnupesi“ otsida ning ülestõusmispühadele iseloomulikke toimetusi teha.

Kindlasti tuleb juttu ka traditsiooni kujunemisest ja sellest, mis on kevadpüha erinevate nimekujude taga ning miks on selle rõõmupüha sümbolid jänese- ja tibupojad, pajukiisud ja munad.

Muuseum kutsub Karilatsis tärkavast loodusest ja lähenevast pühadetundest osa saama muuseumitundi, mis kestab 1,5 tundi. Oodatud on ka pered ja sõpruskonnad. NB! Igaühel tuleks kaasa võtta toores muna, mille pärast värvituna kaasa saab.

Muuseumitunnid Karilatsis maksavad 3 eurot. Vajalik on eelregistreerimine telefonidel 797 0310, 5801 8601 või e-aadressil polvamaa@wi.ee.

Tellida saab ka samateemalise 20–30 minutit kestva veebitunni (tel 5801 8601, Marge).

 

 


Mälestuste kogu sai lisa

30 jaanuar, 2023

Muuseumi kirjakasti jõudis ilmekas mälestus, mis kirja pandud 1966. aastal.

Muuseumile kirjutas Lauri Leppik, jagades meiega digifaili ühest kirjutisest. Selle on tema vanaema Rosalie Ojaveer pannud kirja 1966. aasta jaanuaris. Väidetavalt räägib Rosalie tõestisündinud lugu, mis olevat temaga juhtunud Taevaskojas ühel teise maailmasõja järgsel jaanipäeval.

Lauri Leppik kirjutab: „Rosalie elas oma mehe ja kahe tütrega Taevaskojas 1943–1954, ent loos kirjeldatud sündmused võiks dateerida 1940-ndate teise poolde. Loo on ta kirja pannud võro keeles, ent vanaema Rosalie jaoks oli see siiski võõrkeel, sest ta oli pärit Viru rannast, Mahu kandist. Nii et see on selline Viru murdega võro kiil, mis tähendab, et võro keele õigekiri on ilmselt vigadega. Eks ta oli õppinud võro kõnekeelt oma mehelt ja ämmalt, kes olid pärit Mammastest, ning naabritelt.”

See on tõestisündinud lugu, kuidas Rosalie küttis jaanipäeval sauna ja küpsetas saia. Kui mehed sauna läksid, istus Roosi ratta selga ja läks üle jõe võid tooma. Mis edasi sai, sellest saad teada juba muuseumis. Oleme avatud tööpäevadel kella 10–16.

 

 


Muuseumi jõudis tellis

2 jaanuar, 2023

Mammaste tellisetehas sai alguse 20. sajandi esimesel poolel. Põlva kodu-uurija Rein Kaldma kirjeldab oma koduloolises raamatus „Mammaste ajakangas“ läbi isikliku mälestuse kohaliku savitehase tekkelugu. See on otseselt seotud tema emapoolse suguvõsaga.

Tema emapoolne vanaisa Gustav Kirotar ostis 19. sajandi lõpus Mammastesse Hauka talu. Talu ühel maatükil Troitsa oru nõlval asus savilade, mis oli nii suur, et sealt sai tööstuslikku savi kaevandada üle 30 aasta. Kaldma andmetel saabus 1936. aastal hetk, mil perepea ja ettevõtmise juht Gustav Kirotar tundis, et ei jõua ega oska enam tehasega majandada. Selle ajani oli toodetud üle 20 000 tellise ja talle tundus, et tööstuse edasiarendamiseks napib tal oskusi, tööjõudu ja kapitali.

Ettepanek tööstuse laiendamisel appi tulla tehti Põlvas elavale ärimehele Voldemar Kaasikule. Läbirääkimistel jõuti niikaugele, et Kirotar müüs maa, kus leidus savi, ja kogu tellisetööstuse ärimees Kaasikule. Nõukogude ajal tehas natsionaliseeriti ja ärimees Kaasik vahistati. Töö jätkus Põlva Tööstuskombinaadi Mammaste tellisetehase nime all ning tellised olid toona märgistatud kolmnurgaga, millel tähed PTK.

Tellisetehas suleti 1963. aastal, kui telliste valmistamiseks sobiv kvaliteetne savi oli lõppenud.

Muuseumi toodud tellis pärineb 1930ndate algusest ja sellesse on pressitud kiri „Mammaste“. Kivi on kasutatud Taevaskoja külas ühe saunaahju ehitusel. Lammutamisel on see nüüd üle jäänud, samas on heas korras. Muuseumi tõi tellise Lauri Leppik.


Saanid, reed Karilatsi jõuluteel!

29 november, 2022

Karilatsi Vabaõhumuuseum on suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Talvel puhkab loodus ja ka inimestel on puhkamiseks ja meelelahutuseks rohkem vaba aega. Muuseum ei ole aga talveunes, vaid ootab külla.

Kui jõululaupäev ja jõulu esimene püha on möödas, aga uus aasta ei ole veel alanud, kutsub vabaõhumuuseum teid Karilatsi. Tavaliselt polnud jõululaupäeval ega esimesel jõulupühal kombeks külla minna. Seda on põhjendatud muu hulgas sooviga halbu kontakte vältida. Nii et ootamatule külalisele visati pastlad või pajalapid kaela, soola või tuhka jälgedesse ja tehti muul viisil häbi. Aga 27. ja 29. detsember, kui suured pühad läbi, on täpselt õige aeg sammud Karilatsi poole seada.

Muuseumi jõulutee kulgeb läbi metsa ja muuseumimajade vahel. Külalisi ootavad saanisõit hobusega (kui lund ei ole, siis vankriga), jõulused jutud – muist muinas- ja muist muuseumijutud –, suusad-kelgud ja palju muud põnevat talvel õues toimetamiseks. Kui meil on lund, siis saab sõita ning liuguda vanade ja veel vanemate suuskade ja kelkudega. Vaatame, kuidas aegu tagasi elati ja mida mängiti. Sooja annavad lõke ja vaarikavarretee. Lastele silitamiseks on muuseumis väiksed loomad: kits, poni ja jänesed. Teadmisi saab hobustest ning talvistest sõitudest saani või reega.

Möödunud aastal osutus hobusõidu-perepäev väga populaarseks, rahvast osales nii Põlvast kui Võrust. Ka tänavune ettevõtmine annab korteris elavatele Põlva ja Võru inimestele hea võimaluse saada osa toredast talvepäevast vabas looduses.

Sven Začek foto


Võru keele nädal Karilatsis

31 oktoober, 2022

Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub võru keele nädalal, 7.–11. novembrini, osa saama võrukeelsest mardi- ja kadripäeva kombestiku tutvustusest ja põnevast orienteerumismängust muuseumi territooriumil.

„Karilatsi mardi-katrinätäl võro keelen“: mardi- ja kadripäeva kombestiku tutvustus ja läbimäng, gruppidele, etteteatamisega tel 5801 8601 või kodulehel > broneeri külastus; 3 eurot õpilasele, kestab 1,5 tundi.

„Tsihiotsmismäng Karilatsin“: üksikkülastajatele ja gruppidele; gruppidel palume ette teatada tel 5801 8601 või kodulehel > broneeri külastus; 3 eurot õpilasele.


Kadrid ja Mardis Karilatsis

31 oktoober, 2022

Talve hakul ootab muuseum külla huvilisi, kes tahavad rohkem teada mardi- ja kadripäevast, meestepühast, mis pühendatud viljaõnnele ja põllutöödele, ning naistepühast, mis pühendatud karjaõnnele. Juttu tuleb ka toredast rahvakombest – sandiskäimisest. Räägime, kuidas selline komme tekkis ja miks see on tänaseni püsinud.

Vastuse saavad veel küsimused, kas sandiks käies tohib/tasub kasutada ka tänapäeva laule-tantse, kuidas mardisandid vanasti riietusid ja mida praegu selga panna.

Teeme sandimaske, laulame mardi-kadrilaule ja mängime ning lõpuks kehastume sandiperedeks ja piilume muuseumimajadesse.

Muuseumitundi ootame laste- ja õpilasgruppe, kestus kuni 1,5 tundi. Tegevusi kohandatakse vastavalt osalejate vanusele. NB! Võta santidele kaasa ande (komm, õun vmt)!

Vajalik on eelregistreerimine tel 5801 8601 või e-kirjaga polvamaa@wi.ee.

Muuseumiõpetaja võib tulla külla ka veebi kaudu.

Marge Luude


Sügiskoolivaheaja tegevused Karilatsis

28 september, 2022

Sügisesel koolivaheajal kutsub Karilatsi Vabaõhumuuseum 1.-6. klassi lapsi muuseumisse.

25. oktoobril kell 11-15 ootab Karilatsi koolipreili meisterdama kõrvitsalaternaid. Novembri alul on ju hingede aeg ja meie jututeemaks on uskumus sügisest hingederännust Eestis ja mujal maailmas. Osalemine maksab 3 eurot ning eelregistreerimine telefonil 5801 8601, polvamaa@wi.ee. 

27. oktoobril toimub ühepäevane töötubadega lastelaager koostöös Eesti Maanteemuuseumiga. Päev algab kell 10 hommikul Varbusel, kus meisterdatakse ja mängitakse nii siseruumides kui õues ning pärast kosutavat lõunasööki suundutakse retkele Karilatsi Vabaõhumuuseumisse. Karilatsis vestleme hingede ajast, meisterdame kõrvitsalaternaid ja sahistame sügislehtedes. Eelregistreerimisega Eesti Maanteemuuseumis maanteemuuseum@transpordiamet.ee.


Muuseumikaart

Muuseumikaart on Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, millega saad aasta jooksul külastada rohkem kui 100 muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. Kaart maksab 59 €.

Broneeri külastus

    Vana-Võromaa muuseumid
    Võru Instituudi uudiskiri banner
    Vana Võrumaa muuseumid