Muuseumi kogu täienes taas
30 august, 2023
Kolmandat põlve metsamees Vello Vesi annetas muuseumile hulgaliselt vanavara, mis pärit Annemõisa talust endisest Veski ja praegusest Kanepi vallast. Annetatu hulgas on muu hulgas metsandusega seotud tööriistu, tööpingid, treipink ja tuulamismasinad. Eraldi äramärkimist väärib pulmavanker, millega Vello Vesi vanemad sõitsid laulatusele Kanepi kirikus 17. märtsil 1935. Muuseum on avatud iga päev. Ootame uudistama!
Ökofestivali mahuvad ka giidituurid
27 juuli, 2023
Traditsiooniline Ökofestivali laat toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis pühapäeval, 20. augustil. Nagu varematel aastatel kaubeldakse tänavugi laadal ainult käsitöö, loodus- ja tervisekaupadega ning puhta toidu, maa- ja metsaandidega. Lisaks on võimalus saada osa kultuuriprogrammist ja mitmesugustest töötubadest. Muuseum ootab ka giidituuridele koolimajas.
Hundinahast kasukas suvenäitusel
27 juuli, 2023
Kasukaga saamislugu on ka muuseumile teada. Riideeseme ostis 1956. aastal Tartu turult või kuskilt täikalt annetaja isa Olev. Olev oli sündinud 1919. aastal ja sattus pärast sõda Siberisse, kuid ostmise ajal, juba vabanenuna, jätkas tööd sealses vasekaevanduses. 1956. aastal oli ta kodumaal puhkusel ning küllap ostis säärase erilise riideeseme just Siberi külmadele talvedele mõeldes. Kasukas olevat kokku õmmeldud seitsme hundi nahast ja et tegu on tõesti sooja riideesemega, tunnistas ka annetaja ise. Näiteks kandis ta kasukat ühel eriti külmal talvel kooliekskursioonil Moskvasse.
Seega on kasukat kandnud nii isa kui ka poeg, kuid viimastel aastakümnetel rippus see ikkagi pööningul. Nimelt on kasukal juures spetsiifiline lõhn ning annetaja sõnul olevat kasukakandja küla vahel liikudes koerad alati marru ajanud.
Muuseumis ootab kasukat ees „puhastuskuur“ ja saab näha, kas ese eksponeerituna endiselt koerad haukuma ajab. Lahke annetaja ise soovis jääda anonüümseks.
Võru keele laager Karilatsis
27 juuli, 2023
1.–3. augustini leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset selle suve võru keele laager. Osalejaid ootab ees kolm tegevusi täis laagripäeva. Lisaks muuseumiga tutvumisele, mängimisele ja lõkkeõhtutele uuritakse lähemalt vett selle kõige mitmekesisemates vormides: ojas, allikas, kaevus, toidus, joogis ja inimeses. Õpitakse selgeks kolm näitemängu, mis vanematele laagri lõpetusel ka ette kantakse. Tarkusi jagavad Võru instituudi ja Kreutzwaldi muuseumi töötajad.
Laagrit toetavad: Rahvakultuurikeskus, Kultuurkapital ja Võru Instituut.
Laagri päevakava:
VÕRO KEELE LAAGER KARILATSI VABAÕHUMUUSEUMIS 1.-3. august 2023
Kasvatajad Marge Muiste ja Eve Hütt
Tõsõpäiv, 1. põimukuud
| Kellaaeg | Tegevus | Koht, juhendaja/d |
| 10-11 | kogunemine, majutus | Rahvamaja |
| 11-12 | nimemärgi meisterdamine | Koolimaja, Marika/ Kreutzwaldi-muuseum |
| 12-13 | Tsihiotsmismäng | Kooliõu, Marge/Karilatsi-muuseum |
| 13-14 | Lõunasöök | Kooliõu |
| 14-15 | näidendi ettevalmistus 3 rühmas: osade jaotus, rekvisiitide ja kostüümide planeerimine, esimene lugemine | Kooliõu, Marged, Eve |
| 15-17 | Keelepesa-tund: maiõmäng, meisterdus | Evely VI keelepesa |
| 17-18 | Näidendiproov | Kooliõu, Marged, Eve |
| 18-19 | Õhtusöök | Kooliõu |
| 19 -22 | Lõkkeõhtu külalisega; pärimuslikud mängud, laulud tantsud | Lõkkeplats |
| 22 | ettevalmistus magama minekuks | Rahvamaja |
| 23 | Öörahu |
Kolmapäiv, 2. põimukuud
| Kellaaeg | Tegevus | Koht, juhendaja/d |
| 9.00 | hommikusöök | Kooliõu |
| 9.30-10 | Näidendi proov | |
| 10-11.30 | veeteemaline töötuba | Peep Tobreluts |
| -12 | Vaba hetk, mängimine | |
| 12-13 | Veeteemaline töötuba | Peep Tobreluts |
| 13-14.30 | Lõunasöök + näidend | Kooliõu |
| 14.30-16 | veeteemaline töötuba | Peep Tobreluts |
| 16-18 | veeteemaline töötuba | Peep Tobreluts |
| 18-19 | Õhtusöök | Kooliõu |
| 19-20 | veeteemaline töötuba | Peep Tobreluts |
| 20-22 | Lõkkeõhtu pärimusjutud, mängud, laulud | Lõkkeplats |
| 22 | ettevalmistus magama minekuks | Rahvamaja |
| 23 | Öörahu |
Neläpäiv, 3. põimukuud
| Kellaaeg | Tegevus | Koht, juhendaja/d |
| 9.00 | hommikusöök | Kooliõu |
| 9.30-11 | saunateemaline töötuba | Suitsusaun, Külli |
| 11-11.45 | Karilatsi koolitunn | Marge |
| -12 | Vaba hetk, mängimine | |
| 12-13 | Kirändüstunn | Triinu Laan |
| 13-14 | Lõunasöök + näidend | Kooliõu |
| 14-15 | Pääpruuv | Kooliõu |
| 15- | Etendus vanematele | Kooliõu |
| Laagri lõpetamine, kojusõit | Lipuplats |
Suitsusauna laupäev Karilatsis
29 juuni, 2023
Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub heinakuu esimesel laupäeval, 1. juulil kella 11–16 suitsusauna teemapäevale. Laupäevale kohaselt alustame sauna küttepanekuga. Karilatsi koolmeistri suitsusaun on just õige paik, kus uurida ja uudistada, kuidas käis traditsiooniline saunakütmine, kuidas sauna korras hoida ja miks saun eestlastele nii tähtis on.
Saab praktilisi nõuandeid ja üht-teist oma silmaga kaeda ja käega proovida. Loomulikult tuleb valmis meisterdada viht ja aimu saab ka vanast pesuvahendist lipe’st. Saunaga koos käib tavapäraselt pesupäev. Koolipreili pajatab vana aja jutte saunast ning koolipingis on võimalik lahendada viktoriiniküsimusi.
Küllap päeva lõpuks selgib saunaõhk ja kui oled julge, võid isegi muuseumi sauna leili järele proovida. Rohkem infot küsi telefonil 5801 8601, 797 0310 või e-kirjaga polvamaa@wi.ee. Sissepääs on muuseumipiletiga.
Karilatsi sild remondis
29 juuni, 2023
Juuni lõpus suleti liikluseks veel üks Postitee sild – Karilatsi sild. Karilatsi Vabaõhumuuseum on ikka avatud iga päev, ainult muuseumi tuleks sõita põhja poolt.
Liikumisaasta fotonäitus
30 mai, 2023
Liikumisaasta fotonäitus
Karilatsi Vabaõhumuuseumi rahvamajas on huvilistele avatud liikumisaastale pühendatud fotonäitus. Põlva maakonna inimesed on alati olnud aktiivsed ja tegusad. Läbi aegade on siin tegeldud suusatamise, orienteerumise, pallimängu, rattasõidu, jooksmise, ralli ja palju muuga. Näitus tutvustabki selle kandi erinevaid liikumisharrastusi.
Fotod: Karilatsi Vabaõhumuuseumi fotokogust ja Põlva Spordikoolist.
Koolihariduse algus Kauksis
29 mai, 2023
Koolihariduse algus Kauksis
Moisekatzi-Kauksi külakool alustas tööd 1810. aasta oktoobris, kui praegune Eestimaa kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Praegune Kauksi küla (tookord nimi Kaukst, hiljem Moisekatzi-Kauksi) asus Liivimaa kubermangus Võru kreisis Põlva kihelkonnas. Moisekatzi-Kauksi oli Moisekatzi (Mooste) mõisa karjamõis. Et mitte segadust tekitada, lisati tol ajal külade nime ette tihti valla nimetus. Kauksi puhul oli see lausa hädavajalik, sest sel ajal oli kaks mõisat nimega Kauksi ja koolinime Kauksi on kandnud koguni kolm kooli Eestimaa eri paigus. Ida-Virumaal Peipsi ääres oli 19. sajandil samuti Kauksi mõis ja ka Kauksi kool. Praegu on seal tuntud suvituskoht Kauksi rand. Kauksi kooli seal enam pole, on Iisaku kool. Veel 20. sajandi alguses oli Kauksi kool olemas ka Vana-Antsla ligidal.
Moisekatzi mõisas oli kool, kus käisid vaid mõisa lähema ümbruskonna lapsed. Ükski Kauksi küla laps Moisekatzi mõisa koolis ei käinud.
Moisekatzi mõisahärra parun Nolcken oskas aga koolihariduse tähtsust hinnata. Ta sai
keiserlikult ülemkirikueestseisja-ametilt isegi tunnustuskirja eduka töö eest koolikorralduses.
- aasta oktoobris valmis Kauksis uus koolihoone. Sama aasta sügisel kirjutab Põlva kirikuõpetaja juba nõnda: „Kauksi külas on sellel sügisel samuti uus koolimaja valmis saanud, mida aga mul pole veel võimalust näha olnud, aga olen kuulnud, et see olevat ruumikas ja hea.“ (EAA. 1197.1. 286-7; 1810)
Nii algaski õppetöö Kauksi koolis, mis oli praeguse põhikooli eelkäija.
Koolimaja jäi aja jooksul väikseks ja lagunes, nii ehitati samasse kohta 1837. aastal uus ja suurem maja.
Kool asus Piho talus kuni 1868. aastani. Siis valmis uus koolimaja teises kohas.
Kauksi esimeses koolimajas oli üksainus klassiruum. Koolis käis algul 15–25 õpilast, 10.
novembrist kuni 10. märtsini. Lapsed käisid koolis senikaua, kuni said selgeks lugemise,
katekismuse ja mõned kõige tuttavamad kirikulaulud. Tunde oli päevas kaheksa: neli enne ja neli pärast lõunat. Koolmeistreid oli kõikides külakoolides üksainus. Kooliskäimisest võis lapsi ka vabastada, kui vanemad ise kodus õpetada oskasid.
Esimene koolmeister Kauksi külakoolis oli Hans Lille. Lille õpetas lapsi Kauksis aastatel
1810–1812. Põlva kiriku 1801.–1822. aasta sündide registris on kirjas, et 2.12.1810 sündis
Kauksis Marlisa Lille ja 17.04.1812 Daniel Lille. Nende isaks on märgitud „prii mees, külla
koolmeister Hans Lille“.
Meenutame, et tol ajal polnud Liivimaal pärisorjus veel kaotatud, aga Hans Lille oli juba vaba inimene. Kust Hans Lille Kauksisse tuli, ei ole õnnestunudki teada saada, sest perenime Lille on pandud väga paljudes kohtades.
Uues Kauksi koolis käis esimesel talvel (1810/1811) 20 last, kellest kolm õppisid talvega üsna hästi lugema, neli natuke halvemini ja ülejäänud veerisid.
- aasta oktoobris toimus Põlvas kirikuvisitatsioon. Kirikuvisitatsioonidel oli alati
üks küsimus koolide olukord kihelkonnas. Sellel visitatsioonil kerkis üles aga ka
küsimus, miks Moisekatsi mõisas makstakse kummalegi koolmeistrile palka erinevalt ja
üleüldse teisiti, kui seaduses ette nähtud. Moisekatsi koolmeister Wardja Märt ei
olnud oma tasuga päris rahul ja esitas kaebuse. Selgitusi nõuti nüüd Moisekatsi
koolmeistrilt Wardja Märdilt endalt, Moisekatsi kirikuvöörmündrilt ja Moisekatsi
mõisahärralt. Parun Nolcken saatis oma selgituse kirjana ülemkirikueestseisja-ametile.
Siinkohal väärib sellest kirjast avaldamist üks punkt, mis käis üksnes Kauksi kooli kohta: miks võeti Kauksisse koolmeistriks vaba talupoeg ja tasuti talle paremini, aga Moisekatsis oli koolmeistriks pärisori?
Parun Nolcken selgitab seda nii: „Kauksis peetakse koolmeistrina vaba talupoega, kellel on
kasutada ühepäevamaa ilma igasuguse abiteota, sest selles laialdases talupoegade kogukonnas
on küll väga raske praeguse põlvkonna hulgast kedagi koolmeistriks saada, kuna juba
kohtunikukski ei ole siin kedagi võtta, sest nad ei oska keegi lugeda. Seepärast on siia
pandud koolmeistriks vaba mees ja seega on siin ka mõisapoolne eneseohverdus suurem.“
See tähendab niisiis seda, et enne kooli avamist 1810 ei olnudki Kauksis kedagi, kes oleks
osanud lugeda, kuna ükski laps Moisekatsi kooli ju ei läinud. Elu aga edenes ja õpiti lugema ning üsna varsti ka kirjutama.
Koolilapsed 19. sajandi esimesel poolel külakoolides kirjutamist veel ei õppinud. Vaid ühe Kauksi inimese nime järelt (Jaan Tamm, snd 1834) leiab sel perioodil kirikuraamatus pastori hüüumärgiga märkuse „kirjutab!“. Kirjutamist oli 1831. aastal võimalik õppida vaid Põlva kihelkonnakoolis. Esimene poiss, kes Kauksist Põlva kihelkonnakooli õppima pandi, oli Kauksi möldri Abram Holzhauseni poeg Jakob (snd 1829). Moisekatzist pärit Jakob Vardja, töötas koolmeistrina pikka aega – 23 aastat. Tema oli keskmiste teadmistega, aga väga kohusetundlik mees. Kirjutada ta oskas, aga rehkendada mitte. Tema ajal hakkasid mõned poisid ka Kauksi koolis kirjutamist õppima. Üldse õpetati näiteks 1861. aastal Põlva kihelkonnas kirjutamist vaid kuues koolis ja 28 lapsele. Kirjutamine ja rehkendamine tehti Põlva kihelkonna koolikonvendi otsusega külakoolides kohustuslikeks õppeaineteks 1866. aasta sügisest.
Avati uusi külakoole. Kooliealiste laste arv Kauksis tõusis aastate jooksul pidevalt. Kui 1835. aastal oli see 80, siis 1867/68. õppeaasta talvel käis siin koolis 46 poissi ja 51 tüdrukut ning kodus õpetati lisaks 30 poissi ja 20 tüdrukut. Seega oli kokku 147 kooliealist last. Kõigi nendega tegeles üksainus koolmeister.
Asta Pintsaar
kodu-uurija,
Kauksi kooli endine õpilane ja õpetaja
Suitsusauna kerise koolitus
14 mai, 2023
27.mail Karilatsi Vabaõhumuuseumis suitsusauna kerisele ja ohutusele suunatud töötuba.
Koolitusel tutvustatakse saunakerise konstruktsioone, räägitakse sobilike kerisekivide omadustest, seda just sisemaismaa vaatevinklist vaadatuna, suitsusauna ohutusest ning toimub põllukivide ladumine kerisele. Koolitust viib läbi päästeametnik ja pärandehituse valdaja Peeter Torop.
KOHAD TÄIS
Täpsem info:
Tel: 5801 8601; polvamaa@wi.ee
Võru keele laager Karilatsis
26 aprill, 2023
Sellel suvel toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis taas traditsiooniline võru keele laager. 1.–3. augustini toimuvasse laagrisse on oodatud põhikooliõpilased. Laager on ööbimisega, kavas on sportlikud ja loomingulised tegevused, matkad ja lõkkeõhtud, muuseumitunnid ja keelekümblus. Varasem võru keele oskus ei ole vajalik. Registreeri juba nüüd: polvamaa@wi.ee! Laagrit toetavad Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Võru Instituut.
