Eesti NSV Kultuuriministeeriumi käskkirjaga nr. 374 asutati 1978. aasta 28. detsembril Põlva rajoonis, Ihamaru külanõukogus, Karilatsi külas Põlva Talurahvamuuseum. 1979. aastal moodustati muuseumile teaduslik nõukogu ning viidi üle riiklikku muuseumide võrku ja nimetati Põlva Talurahvamuuseumiks.

40 aastaga on see asutus kujunenud omanäoliseks vabaõhumuuseumiks, mille suurim väärtus on terviklik ja ehe elukeskkond, kus saab ülevaate talurahva eluolust, tööriistadest ja – masinatest, haridusvõimalustest (muuseumi peahoone on endine Karilatsi külakool) ning sellest, kuidas toimis talurahva omavalitsus (ekspositsioonis on Karilatsi vallakeskuse hooned).

Esimene aastakümme – muuseumi rajamise aeg. Toonane Põlva rajooni parteijuht Kalju Kermas mõlgutas muuseumi rajamise ideed mitmeid aastaid, otsides sellele sobivat kohta. Tema pilk jäi peatuma suletava Karilatsi Algkooli hoonetel. 1971. aasta sügisel algaski tulevase muuseumi maa-ala kujundamine ja territooriumi planeerimine. Ühiskondliku töö korras rajati Põlva rajooni makett, Savernast toodi ja püstitati tuuleveski. Muuseumi esimeseks direktoriks sai Jüri Nopri, kelle eestvedamisel pandi alus muuseumi kogudele, käidi välitöödel ja vanavara kogumas.

Teine aastakümme – muuseumi algusaastad. Algust tehti olemasolevate hoonete korrastamisega, renoveeriti vaestemaja ja taastati suitsusaun. Kähri külast toodi ja paigaldati territooriumile rehielamu. 1982. aastal tuli peavarahoidjaks Jüri Metsalu, aasta hiljem asus ta tööle direktorina. 1984. aastal sai peavarahoidjaks Tiiu Niinemägi, kes töötab kogudega tänaseni. Alustati esimeste muuseumitundidega. „Karjalapse koolinädala“ tunnist, mis startis 2000. aastal, on tänaseks saanud üks tuntumaid muuseumitunde „Karilatsi koolitund“.

Kolmas aastakümme – muuseumist saab Põlva maakonna ajaloo ja pärimuse kandja. 1995. aastal sai muuseumi direktoriks Enn Esko, kes alustas head koostööd maakonna kodu- uurijatega. Hakati läbi viima maakondlikke kodu-uurimiskonkursse. Aastast 2001, kui direktoriks valiti Reet Roop, algas hoonete aktiivne korrastamine: renoveeriti hooned kooliõuel ning koolimaja, suurenes ekspositsioonipind. 2004. aastal avati uus püsinäitus, „Pärisorjast peremeheks“, mis kajastas talurahva omavalitsuse kujunemist Eestimaal.

Neljas aastakümme – muuseum liidetakse Vana-Võromaa muuseumitega. 2015. aasta 1. jaanuarist on Põlva Talurahvamuuseum osa Võru Instituudist, olles üks instituudi muuseumiosakonna Vana-Võromaa muuseumitest. Sellega muutus ka tegevussuund – senisest omavalitsuste ajalugu kajastavast muuseumist sai piirkonna kooliajalugu tutvustav muuseum.

Muusemi kõige olulisem valdkond on talurahva (küla)koolide ajalugu. Valmis uus püsinäitus, „Kuke kannul kooliteel“. Näitus tutvustab, kuidas talulapsed on aastasadu, kukeaabits kaenlas, oma kooliteed astunud. Lisaks pakub muuseum põnevaid muuseumitunde ja teemapäevi igas vanuses lastele ning täiskasvanutele, kus saab koguda tarkusi, proovida vanu talutöid või võtta osa talulapse koolipäevast. Alates 1. juulist 2019 kannab muuseum Karilatsi Vabaõhumuuseumi nime.

Loo kirjutas Maris Veski*