Tänavu möödub 115 aastat Karilatsi kandis elanud ja õppinud „Võru Teataja“ kirjasaatja Rudolf Sirge sünnist

Rudolf Sirge (30.12.1904, Tartu – 24.08.1970) oli eesti kirjanik, kelle tuntuim raamat, „Maa ja Rahvas“, on olnud kohustuslikuks lugemisvaraks aastaid.

Rudolf Sirge isa töötas saemeistri ja sindlilõikajana, mis oli liikuv töö ning pideva kolimise tõttu (Tõdu, Karilatsi, Vooreküla, jne) pole Rudolf Sirgel kindlat lapsepõlvekodu. Ta isa sai 1908. aastal tööd Alamusti saeveskis, mistõttu jäädi sinnakanti mõneks ajaks püsima. 1914. aastal astus tulevane kirjanik Karaski külakooli, kuid õppis seal ainult ühe talve. Edasi jätkus tema koolitee juba Karilatsi kolmeklassilises Algkoolis, mille ta ka 1917. aastal lõpetas. Peale kooli lõpetamist läks Sirge Tartusse tädi juurde, et seal edasi õppida, kuid revolutsiooni- ja sõjasündmuste tõttu oli sunnitud maale tagasi tulema. Vahepeal oli senini kolmeklassiline Karilatsi Algkool saanud juurde neljanda klassi ning nii lõpetas Sirge sama kooli uuesti 1919. aastal.

Rudolf Sirge esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid kooli ajakirjas, mis pole säilinud. Kirjasaatjana hakkas ta kirjutama „Postimehele“ ja „Võru Teatajale“. Tema Karilatsi sõnumid ilmusid „Võru Teatajas“ anonüümselt. Nagu Sirge hiljem on meenutanud, kirjutati tema kohta koguni kaebus Võru prokuratuuri, kus teda kui häbematut noormeest süüdistati kommunistlikus kihutustöös. Karilatsis osales ta aktiivselt seltsitegevuses, eriti näitemängus.

1925. a sügis tõi aga Sirge ellu suure muutuse. Rehepeksul masinisti abistades vigastas ta vasakut kätt ja füüsilist tööd ei olnud enam võimalik teha. Ta suundus Tartusse, kus lootis õpinguid jätkata. Kuid elu lõpuni jäi ta seotuks oma armastatud lapsepõlvemaa – Karilatsiga.

Teksti koostas Maris Veski