Muuseumi perepäeval tutvustatakse pärandoskusi
Suvehooaja teine pärandipäev toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis 16. augustil. Karilatsi tasub tulla terveks päevaks: proovida saab erinevaid tegevusi ja omandada mitmesuguseid oskusi. Meister Tea Lüüsi juhendusel keedetakse seepi traditsioonilisel viisil – searasvast ja kuusevaigust. Huvilised saavad töö käiguga tutvuda ja ka tüki seepi kaasa, olgugi et seebi tahenemine võtab aega.
Veel õpetatakse puidust ja tohust tarbevahendite valmistamist. Igas majapidamises läks ju vaja väikseid topse ja pisikesi anumaid, neid ei ostetud, vaid tehti ise. Meister Harri Lumiste on õppinud puutööd Meelis Kihulase juures ja annab nüüd oma oskusi ja teadmisi edasi.
Käsitöömeister Ellen Nukk tunneb kangastelgede hingeelu ja jagab seda teadmist ka huvilistele. Käsitöömeister Piia Rand õpetab kirivöö kudumist. Kirivöö kuulus rahvariiete juurde ja selle valmistamine oli üks oluline põlvest põlve pärandatav oskus. Metallitööd õpetab Kaie Konsap, tema juhendusel saab teha väikseid ehteasju.
Otse loomulikult oli igapäevaelu osa peenramaa. Karilatsis ootab huvilisi Punaku talu aiamaa. Lapsed ja noored näevad, kus köögiviljad kasvavad. Aiamaal paistavad need taimed sootuks teistsugused kui kaubakeskuse riiulitel. Köögivilju saab kasta ja rohida, ainult kastmisvesi tuleb pangedega ojast ise tuua. Huvilistele on näha ka kiukanepi- ja linataimed ning saab teada, mida neist tehakse.
Karilatsi Vabaõhumuuseumi sündmustega saab tutvuda: https://karilatsimuuseum.ee/.
Pärandoskused või päritud oskused? Veel mõni aeg tagasi elati põlvkondade kaupa koos ühes majapidamises ja toimetulekuks vajalikud oskused anti edasi igapäevaelu käigus. Igas maamajapidamises olid loomad ning kindlasti ka aia- ja peenramaa. Suveks tulid tavapäraselt ka linnasugulased heina- ja põllutöödele appi. Pärandoskused olid igapäevaelu lahutamatu osa. Osati ise nii-öelda päris asju teha ja need oskused anti edasi ka uuele põlvkonnale – pärandati.
Nüüdseks on maailm muutunud, enamik inimesi elab linnas ega vaja igapäevaelus toimetulekuks pärandoskusi. Paljud teadmised on vajunud unustusse ning inimesed, kellel veel on oskused igapäevaelus traditsioonilisel viisil toimetada, hakkavad ka meie hulgast kaduma. Praegused põlvkonnad saavad siiski neid oskusi vanemate ja vanavanemate käest omandada ning harjutada.
Projekti „Vana-Võrumaa pärandoskuste väärtustamine“ toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.